Uuring: ettevõtjate huvi võõrtööjõu vastu on leige

„Kui ettevõtjad virisevad, et neil pole kvalifitseeritud tööjõudu, siis nende huvi välismaalt tööjõudu tuua on tegelikult väike,“ ütles riigikontrolli auditi juht Liisi Uder. „Tööandjatest 6% on rakendanud välismaalasi tööle, 12% sooviks rakendada. Huvi on leige,“ märkis Uder. Tema sõnul takistavad sisserändajaid Eestisse tulemast või siia jäämast peamiselt haridussüsteemi puudulikkus, info kättesaadavuse raskus ja kohanemisraskused. Samuti eestlaste vähene sallivus ja tööandjate huvipuudus nende inimeste või töökäte vastu. Tema hinnangul takistab just kvalifitseeritud tööjõupuudus Eesti riigi arengut kõige rohkem.

Tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul vajavad tööandjad töökäsi kõige rohkem veonduses ja laonduses. „Ettevõtjad ütlevad, et veonduses ja laonduses ja infos ja sides on tööjõust puudus – seal on ettevõtjatel vaja täiendavaid töökäsi. Senised sisserändajad kolmandatest riikidest pole siiamaani väga panustanud tööstusesse ja nendesse sektoritesse, kus neid vaja oleks,“ Tarmo Olgo.

Uuringust selgus, et ettevõtjad tõid võõrtööjõu vastu huvipuuduse põhjustena esile vajaduse puudumise, kultuuridevahelise erinevuse (sh keelebarjäär, töösse suhtumine), välismaalaste liiga kõrge palgasoovi, ühiskonna vähese valmisoleku välistööjõu sissetoomiseks ning info puudumise selle kohta, kuidas välismaalasi värvata. Uuringust selgus ka, et tööandjate valmisoleku ja huvi välistööjõudu palgata määrab sageli üldine ühiskondlik meelestatus, mis võrreldes teiste riikidega on märgatavalt negatiivsem.

Sallivuse puhul märkis Uder, et kõigist OECD riikidest on Eesti üks kõige vähem sallivamaid riike. Eestis on sallivuse protsent 27%, kuid  OECD keskmine on 60%. Eestist madalam sallivus oli kolmes riigis: Sloveenias, Leedus ja Kreekas, samal ajal kui näiteks Soomes oli tolerantsel seisukohal 67% inimestest.

Ometi on riigikontrolör Alar Karise sõnul Eesti silmitsi olukorraga, kus lähema viie aasta jooksul väheneb töökäte arv 50 000 võrra ning 2040. aastaks juba 165 000 võrra. Samal ajal suureneb 65aastaste ja vanemate inimeste arv.

„Elanikkond vananeb, meil on vajadus Eestisse inimesi tööjõuturule juurde tuua. Praegune sisseränne on teistsuguse kaaluga kui varasemalt ajaloos. Kuid potentsiaal tuleks siiski ära kasutada. Meie riigi soov, et siia tuleksid vaid tippspetsialistid, pole sellisel määral täitunud. See number pole nii suur, kui tahaksime. Ja ka senised Eestisse tulijad pole meie sotsiaalsüsteemile olnud koormaks,“ rääkis Karis pressikonverentsil.

Tema sõnul saaks migratsiooni abil Eesti oma demograafilist auku lappida. „Kui me sellega ei tegele, siis ei arene ka meie tootlikkus ja tööstus. Terve Euroopa otsib talente taga. Ja me ei pea nii väga muretsema väljarände pärast – noor inimene peabki reisima ja õppima. Pigem peab Eesti tagama, et tingimused oleksid sellised, et nad tuleksid ka tagasi,“ rääkis Karis.

Uderi sõnul rändas Eestist aastatel 2005-2013 välja 60 000 noort ja tööealist inimest, kellest vaid 11%-l oli kõrgharidus. Nende vanus jäi vahemikku 20-40. Valdaval osal väljarännanutest puudus pidev püsiv töö.

Tarmo Olgo lisas, et väljarännanud inimesed ei lahku seepärast, et nad tahaksid ära minna „Väljarännanute lahkumise põhjus pole see, et pettutakse Eestis või tahetakse ära minna. Peamine põhjus on soov saada suuremat palka või kasutada ära mõne riigi sotsiaalsüsteemi ning saada tööandjalt mujal paremat kohtlemist,“ selgitas Olgo.

„Me saaksime soodustada tagasirännet ja tegeleda suhete hoidmisega nende inimestega, kes on Eestist ära läinud. Ka majandus ja kaubandussidemete loomine mujal äri ajavate eestlastega aitaks meie majandusele kasu tuua,“ soovitas Uder, kelle sõnul on siinse tekkiva tööpuuduse leevendamiseks kaks võimalust – kas teha riigisiseseid reforme või mõtestada lahti rändeküsimused ja kasutada seal „seisvat“ tööpotentsiaali. 

Uder tõi näiteks noored töötud, keda on Eestis suurusjärgus 36 000, nemad võiksid olla potentsiaal, keda saaks tööturule tuua. Samuti tuleks Uderi hinnangul üle vaadata registreeritud töötute arv (30 000-50 000 inimest) ning mõelda paremini läbi nende täiend- ja ümberõpe, sest praegused töötukassa meetmed pole tema sõnul oma eesmärki täitnud. "Täiendõpped pole olnud piisavad, et inimesed saaksid vastavaid oskusi omandada," märkis Uder.