Ökonomist: Saksamaal pole õigust Kreekale moraali lugeda

„Kui ma kuulen sakslasi ütlemas, et nad tõesti usuvad, et võlad peab tagasi maksma, siis ma mõtlen, et mis nali see on!“ lausus ta. „Saksamaa on parim näide riigist, mis läbi kogu ajaloo pole kunagi ära maksnud oma välisvõlga,“ ütles ta. Samas on ta nõudnud teistelt riikidelt, et nood võlgu maksaksid. Piketty toob selle näiteks 1870. aasta Prantsuse-Preisi sõda, mil Saksamaa nõudis Prantsusmaalt hiigelsuuri reparatsioone, ja ka sai need. „Prantsusmaa kannatas selle võla all kümnendeid. Riigivõlgade ajalugu on täis irooniat,“ rääkis Piketty.

Kreeka on reparatsioonide temaatika ka tõstatanud, viimati selle aasta aprillis, mil Kreeka valitsus nõudis Saksamaalt, et too maksaks natsikuritegude eest 278,8 miljardit dollarit reparatsioone.

Kui Die Zeiti reporter Georg Blume selgitas Pikettyle, et Saksamaalt nõutavaid reparatsioone leevendati pärast Teist maailmasõda, kuna suur võlg Esimesest maailmasõjast aitas Hitleril võimule tõusta, polnud ökonomist sellega nõus. Ta väitis hoopis, et tegu oli kaalutletud ning poliitilis-majandusliku otsusega, sest tulevased põlvkonnad pole kohustatud maksma nende esivanemate võlgasid.

„Kreeklased on, kahtlemata, teinud suuri vigu. Kuni 2009. aastani võltsis Kreeka valitsus oma arveraamatuid. Sellest hoolimata aga ei kanna Kreeka noorem generatsioon suuremat vastutust oma eelkäijate vigade eest kui seda tegi noorte sakslaste generatsioon 50ndatel ja 60ndatel. Me peame tulevikku vaatama,“ selgitas ta.