Õlletootjad: õlu taandub vee ees

AS Viru Õlu tegevjuhi Ott Lichti sõnul läks möödunud aastal oodatust paremini siidrite ja mahla müük.   Foto: Marko Mumm

2014. aasta oli alkohoolsete ja alkoholivabade jookide tootjatel edukas eelkõige vee ja teiste alkoholivabade jookide osas, seejuures õlletarbimine aga kahanes.

„Sarnaselt õlletarbimisele on stabiilne või mõõdukas langus iseloomustanud traditsiooniliste karastusjookide turgu, samas kui üha populaarsemaks muutub vesi,“ lausus Saku Õlletehase juht Margus Kastein. Ta ütles, et kuna Saku Õlletehas on oma tooteportfelli selles osas viimastel aastatel märgatavalt täiendanud, näitab see segment ka käibetõusu.

Kastein märkis, et olukorras, kus Eestis on õlleturg juba mitmendat aastat kahanemas, säilitas Saku Õlletehas kogu tooteportfelli arvestuses kodumaise müügi aasta varasemal tasemel. Ta nentis, et see saavutati paljuski panustades tootearendusse ning ka teiste tootegruppide – siidri ja mittealkohoolsete jookide – müüki.

AS Viru Õlu tegevjuht Ott Licht ütles samuti, et õlle müügiga võrreldes läks oodatust paremini siidrite, aga ka mahlade müük. Tema sõnul näib, et tarbijatele hakkavad täisnaturaalsed mahlad üha rohkem meeldima. „Tõenäoliselt tarbijad on natukene teadlikumad ja hindavad võib-olla maitseomadusi rohkem kui lihtsalt nime,“ nentis ta.

Majandusaasta aruande järgi suurenes A. Le Coq'is vee müük möödunud aastal 13 protsenti. A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul oli vee müügi kasvul kaks peamist põhjust: „Võtsime juurde turuosa kui ka turg ise suurenes,“ märkis ta.

Käsitööõlle tootmine suureneb

Põhjala pruulikoja tegevjuht Enn Parel ütles Äripäeva väljaandele Tööstus, et pruulikoda on vähem kui pooleteise aastaga suurendanud tootmismahtu 2,6 korda.

Põhjala pruulikoda alustas 2013. aastal tootmismahuga 10 000 liitrit kuus, alates sügisest 2014 on see kasvanud 18 000 liitrini kuus ning tänavu augustis on plaanis jõuda 26 000 liitrini kuus. "Töötame praegu väga aktiivselt ka eksportturgudega ning meil on nüüdseks distribuutorid Hispaanias, Rootsis, Soomes ja Venemaal," lausus Parel.

Eksportturu laiendamise kõrval on ettevõttel plaanis avada paari aasta pärast ka senisest märgatavalt suurem pruulikoda. "Siiski teame, et käsitööõlu jääb alati nišiteemaks ning selle turuosa lähema 10 aasta jooksul kindlasti alla 10% Eesti õlleturu mahust liitrites. Kuna seni on kõikide Eesti väikepruulijate turuosa liitrites kokku alla 1%, siis kasvuruumi jätkub ka kodumaal," lausus Parel ja lisas, et loodab näha väikepruulikodade 4-5protsendilist turuosa viie aasta perspektiivis.

Õlle langusel mitu tegurit

Kuigi A. Le Coq'i õlle müügimaht kahanes, siis müügitulu tegelikult tõusis. Noop selgitas, et see väljendab toodangu struktuuri muutust ehk ettevõte müüs rohkem kallimaid tooteid ning vähem odavamaid. „Eks me teadlikult ikka ise oma kampaaniaid ja tegevusi teeme ka selles suunas, et inimesed tarbiksid rohkem purgi- ja pudelijooke, mis on meile selgelt kasulikum võrreldes platsmassist suurpudelitega,“ lisas ta.

Ott Licht tõdes, et ka nende ettevõttes vähenes 2014. aastal õlle müük. Tema sõnul mõjutas 2014. aastal õlle tarbimist esiteks kehv ilm juunikuus, seejuures ka jaanipühade ajal. „Sel kõige magusamal, kõige suuremal müügiperioodil oli ikka väga karm ilm eelmine aasta,“ nentis ta.

Teisena tõi Licht välja soomlastest klientide tarbimise vähenemise. „Teine, mis omas kindlasti mõju ja ei saa salata, pärssis müüki, on ka see, et sadamamüügis Soome riik ju muutis oma tollireegleid, et saad võtta nii palju kui sul endal kätte mahub, mitte nii, et viid tervele maakonnale,“ põhjendas ta.

Lisaks eelnevale on Margus Kasteini sõnul õllemüügi langust mõjutamas ka aktsiisitõus. “Kui me räägime tänavusest aastast, siis turgu tervikuna mõjutab aktsiispoliitika ennaktempos tõstmine – nii tänavu kui ka suvel seadustatud täiendavad tõusud järgnevatel aastatel. Langev koduturg ning toote kallinemine turistidele omab kindlasti negatiivset mõju nii Eesti tootjatele, siinsele kaubandusvõrgule kui ka majutus- ja toitlustusasutustele,“ märkis ta.

Otsivad uusi turge

Ott Licht ütles, et õlle müügi langust aitas Viru Õlul tasakaalustada ekspordi suurendamine Taani ja Rootsi. „See vähemalt hoidis meid normaalselt veepinnal,“ nentis ta.

Licht tõdes, et Skandinaavias Eesti nime all õlut on keeruline müüa, sest skandinaavlased vaatavad pigem suuri õllemaid: Saksamaad, Taanit või Tšehhit. Küll aga saab temas sõnul kenasti müüa Eestis toodetud õlut emafirma Harboe Grupi kaudu.

„Kui Eestis ikkagi tarbimine väheneb ja inimesi läheb Eestist järjest rohkem välja, tuleb leida uusi turge, et hoida ennast vähemalt samal tasemel,“ ütles Licht. Tema sõnul on ettevõtte peamine ekspordihuvi just Soome, Rootsi ja Balti riikide vastu. 

Licht ütles, et kasulik on eksportida sinna, kuhu saab igal nädalal vähemalt paar veoautot saata, mitte üksiku merekonteineri kord kuus. Selline eksport on tema hinnangul müügile pigem abiks, mitte aga püsivaks heaks tuluallikaks. „Eks seal logistika maksab ja palju, lõpuks ei tasu ära,“ nentis ta.

Margus Kastein ütles, et eksport moodustab Saku Õlletehases toodetud jookidest 50 protsenti ja peamised eksporditurud on traditsiooniliselt Poola, Baltimaad ja Soome ning teised Põhjamaade riigid. Samas tegeleb ettevõte tema sõnul pidevalt ka sihtturgude otsimisega väiksematele kogustele.

„Näiteks osalesime mullu Euroopa ühel tähtsaimal toidumessil SIAL Pariisis, sel kevadel tutvustasime oma tooteportfelli Hiina vanimal ärimessil Canton Fair,“ ütles Kastein. Ta tõdes, et sarnastel messidel osalemise lõplikku edukust saab hinnata orienteeruvalt aasta pärast, kui on sõlmitud konkreetsed lepingud uute partneritega. „Kuid juba täna on mitmesuguseid eelkontakte, mis meile tulevikku silmas pidades julgust süstivad,“ sõnas ta.

Hetkel kuum