Alyona Stadnik • 10. juuli 2015
Jaga lugu:

Börsipisikuga nakatunud advokaat

Advokaat Anti Aasma eelistab tegutseda üksi ning dividendidena teenitud raha kulutab investeerimisele.  Foto: Raul Mee

Möödunud aastal 70 000 eurot dividenditulu teeninud advokaat Anti Aasmaa kulutab suurema osa teenistusest oma hobile, milleks on investeerimine.

Investeerimispisik nakatas advokaatide dividendidedetabelis 56. kohale tõusnud Aasmaad ammu. Esimesed aktsiaid ostis ta keskkooli ajal 1995. aastal. “Need olid Saku Õlletehase aktsiad. Pärast seda tekkis huvi ja hakkasin juurde ostma,” meenutab ta. 

Kuna Aasmaa ema elas Soomes, siis tekkis tal seal võimalus teha esimesed investeeringud investeerimisfondi kaudu. See oli suur samm edasi, sest võrreldes praegusega oli toona keerulisem välisbörsidele kauplema pääseda ja ka infot oli vähe. “Praegu saan infot LHV portaalist ja Äripäevast. Loen huviga investor Toomast,” märgib Aasmaa. Lisaks loeb ta investeerimisraamatuid.

Anti Aasmaa 5 suuremat investeeringut

Franklin Templeton Global Balanced Fund (investeerib maailma väärtusaktsiatesse ja võlakirjadesse) - oskaal ca 7% kogu portfellist

Franklin Indian Fund (investeerib India aktsiatesse) - osakaal ca 6% kogu portfellist

Etalon Varahaldus aktsia - osakaal ca 6% kogu portfellist

Olympic EG aktsia - osakaal ca 5% kogu portfellist

MSCI Europe ETF - osakaal ca 5% kogu portfellist

Balti börsifirmad ja India

Aasmaa eelistab investeerida dividendiaktsiatesse. Neljandik tema portfellist on Balti börsifirmade aktsiad, suurema osakaaluga on kasiinofirma Olympic. Lisaks on ta viimasel ajal oluliselt panustanud Indiale ning investeeris ka vendade Talpseppade loodud Etalon Varahalduse aktsiatesse. Indiasse investeerimise idee tuli Aasmaal tänu oma teisele hobile – reisimisele. “Investeerin sinna investeerimisfondi kaudu. Kui seal käisin, jäi mul mulje, et see on nii õudne koht, et seal saab ainult paremaks minna.”

Kõige õnnestunumaks investeeringuks peab ta neid aktsiaid, mis on ära võetud ehk Hansapanga ja Eesti Telekomi aktsiad. Suurimaks ebaõnnestumiseks oli aga panustamine Venemaale, mille osakaal portfellis oli vahepeal 15–20%. “Uskusin, et Venemaa hakkab arenema ja 1990. aastate lõpus seda piirkonda ka palju propageeriti,” meenutab Aasmaa.

Anti Aasmaa soovitab investeerimishuvilistel lugeda kaht raamatut

Kim Lindström "Vaurastuu arvo-osakeilla" (Saa jõukaks väärtusaktsiatega) 

Robert G. Hagstrom "Warren Buffetti edulugu"

Kokku on ta investeerinud umbes 150 000 eurot, praegu on portfelli väärtus kasvanud 250 000 euroni. “Ma ei ole seadnud endale eesmärgiks dividende reinvesteerida, aga lõppkokkuvõttes on need läinud reinvesteerimisele,” märgib ta. Aasmaa on investeerinud ka kinnisvarasse, Tallinnas Pikal tänaval asuv advokaadibüroo kontor kuulub talle.

“See on konkreetne asi konkreetses kohas. Sel aastal on räägitud börsikrahhist, olen USA positsiooni suuresti likvideerinud ning investeerinud kulda ja hõbedasse,” lisab ta.

Iseenese peremees tühjal turul

Aasmaa on näide, et edukalt advokaadina tegutsemiseks ei pea kuuluma suure büroo partnerite ringi. Tema tegutseb üksinda, Tallinnast väljaspool ning kriminaal­asjadele spetsialiseerudes. 

“Noortele soovitan minna maakondadesse, seal on võimalik tunduvalt kiiremini endale nime teha kui Tallinnas,” sõnab Aasmaa. Võrreldes Tallinnaga ei ole Ida-Virumaal palju büroosid, ja selliseid piirkondi on ka mujal. “On linnasid ja maakondi, kus ei ole ühtegi advokaati,” märgib Aasmaa.

Kohtume Aasmaaga tema ­büroos Tallinna vanalinnas Pikal tänaval. Tegemist on korteri-tüüpi bürooga, kus on kaks tuba, üks on tema kabinet ja teine nõupidamisruum. Kuigi büroo asub Tallinnas, veedab Aasmaa ise kaks-kolm päeva nädalas Ida-Virumaal, sealt tuleb ka suurem osa büroo käibest.

“Minule isiklikult see kant meeldib. Ilmselt Tallinna inimesena ongi sinna raske minna,” märgib Aasmaa, kes ka ajakirjanikuga kohtumisele tuli Jõhvi kohtumajas toimunud istungilt. “Inimesele, kellel on ambitsiooni areneda, pakub see piirkond suuri väljakutseid ja potentsiaali eduks. Seal on tunduvalt kergem läbi lüüa kui Tallinnas.”

Aasmaa õigusturul toimetamine algas 1998. aastal, kui ta läks tööle Lääne-Viru maakohtusse. Seal töötas ta kuni 2006. aastani kriminaalhooldusametniku ja kohtu konsultandina. “See oli tõesti pikk aeg,” tunnistab Aasmaa. “Siis tekkis mõte proovida ka erasfääris.” Selleks tegi Aasmaa ära tavapärase advokaadi eksami ning töötas aastaid ­Advokaadibüroos Uno Feldschmidt. Oma büroo asutas ta 2010. aastal.

Advokaat Anti Aasmaa on spetsialiseerunud kriminaalasjadele ja eelistab tegutseda Ida-Virumaal.  Foto: Raul Mee

Fookus kriminaalasjadel

“Need valdkonnad, millega olen aastaid tegelenud, on aeg-ajalt vahetunud, aga kriminaalasjadega olen ma pidevalt tegelenud,” märgib Aasmaa. Ta tunnistab, et vahel muutub see valdkond tüütuks, aga üldjuhul kuulub hing ikka kriminaalasjade juurde.

“Tänapäeval on mõistlik kitsas valdkond võtta. ­Advokaate on nagu sportlasi – erinevaid. Mõni on kümnevõistleja, aga on ka saja meetri jooksjaid ja kuulitõukajaid,” räägib Aasmaa. “Mis seal salata, õigusmaastik ja valdkonnad lähevad niivõrd keeruliseks, et kümnevõistleja ei suuda enam osas valdkondades midagi teha.”

Pärast aasta advokaadi aunimetuse saamist kutsus mõni büroo Aasmaad endaga liituma, ta ütles aga konkreetse “ei”. “Mulle meeldib olla iseenda peremees, ilmselt ei ole mul looduse poolt antud administreerimisvõimet, kuid on antud juristi võime. Mugav on üksi olla, ei ole vajadust suuremate büroodega liituda,” selgitab Aasmaa.

Aasmaa aasta advokaadiks valimisel tõstis advokatuur esile tema julgust võtta kaitsta ja esindada keerulisi ja esmapilgul lootusetuid juhtumeid ning kasutada ära kõiki võimalusi, mida Eesti ja Euroopa õigussüsteem selleks võimaldab. Eraldi vääris Aasmaa puhul äramärkimist fakt, et ta on suutnud äratada ühiskonnas huvi sedavõrd delikaatse teema suhtes, nagu seda on tahte­vastasele sundravile paigutamine.

Visa ja järjekindel

Advokatuuri hinnangul on heaks eeskujuks Aasmaa visad katsed kaitsta esindatavate huve edukalt ja teha seda riigi õigusabi süsteemi võimaldatud nappide vahendite raames.

“Sellel aunimetusel ei ole rahalist mõõdet. Pigem on see meeldiv tunne, kui seda tunnustust antakse, siis saab kindluse, et oled õigel teel. Selle tiitli eesmärgiks seadmine oleks patt,” tõdeb Aasmaa. “Tuleb teha oma tööd, ja kui tunnustus tuleb, siis ta tuleb. Kui tunnustust ei tule, siis see ei tähenda seda, et advokaat teeks tööd halvasti.”

Aasmaa sõnul on tal advokaadina tegutsemise ajal olnud palju huvitavaid kohtu­asju ja pretsedendi loomisi. “Eelmise aasta tunnustus tuli eelnevale tööle, see ei ­tähenda, et viimane aasta on olnud kuidagi erilisem. See töö on olnud järjepidev. Minu juhtumite vastu tekkis mingil ajal lihtsalt ühiskonnas huvi,” räägib Aasmaa. “Nii lai, kui on karistusseadustik, nii lai on ka juhtumite ampluaa. Osa kuritegusid sooritatakse lihtsalt rohkem kui teisi. Mõrvaadvokaadi staatust mul ei ole ja seda mainet ei saagi ühelgi advokaadil tekkida, kuna Eestis lihtsalt ei ole nii palju tapmisi.”

Eluaegse vangi juhtum

Aasmaa sai palju tähelepanu eluaegse vangistuse saanud Anatoli Nikolajevi vabastamise eest võitlejana. Sellest juhtumist kirjutas kolm aastat tagasi põhjalikult Janar Filippov Eesti Eks­pressis. ­Filippov valiti nende artiklite eest ka 2012. aastal Eesti uuriva ajakirjanduse ehk ­Bonnieri preemia nominentide hulka.

1998. aastal väidetavalt neli inimest tapnud Nikolajev on korduvalt kinnitanud, et võttis süü enda peale uurijate survel ning pole tegelikult kedagi tapnud. Nikolajevi juhtum on Aasmaa sõnul üksikjuhtum, millest ei saa teha üldistust, et ka teised istuvad vangis põhjendamatult. “Siin on tegemist kohtu ühekordse eksimusega, mis ühiskonnas teravalt esile tõusis,” sõnab Aasmaa.

Ta ei välista, et kunagi tuleb õiguspoliitiline otsus ja Nikolajev vabastatakse vanglast. “Seda ei suuda ennustada, millal see toimub. See, et ta vanglas on, ei ole õiglane, ja millalgi lihtsalt peab ühiskond sellele adekvaatselt reageerima,” lausub Aasmaa. Ta on olnud Nikolajevi advokaat alates 2012. aastast, kui see juhtum avalikkuse ette tuli. 

Eelmine aasta oli Aasmaa büroole edukas. Käive kasvas 74%. “Eelmise aasta edu taga on kliendibaasi suurenemine,” tõdeb Aasmaa. “Mingil määral tõi aunimetus kliente juurde, aga nii oluliselt see ilmselt käivet ei tõstnud. Küllap olid seal ka muud asjad,” lausub Aasmaa, kes lisaks kriminaalasjadele tegeleb ta ka tsiviilasjadega ja nõustab ärikliente.

Uustulnukas edetabelis tegutseb samuti Ida-Virumaal

Esmakordselt Äripäeva advokaatide dividendide edetabelisse jõudnud advokaadibüroo JeweLex omanik Hillar Villers tegutseb samuti Ida-Virumaal. Tema teenis omanikutulu 30 000 eurot ja on edetabelis 87. kohal.

Kas Ida-Virumaal on konkurents tagasihoidlikum?

Ida-Virumaal on võrreldes teiste piirkondadega, näiteks rahvaarvu suhte järgi, vähe advokaate. Advokatuur on pannud välja isegi stipendiume, et Ida-Virumaale advokaate juurde tuleks. Meie büroos on neli advokaati ja üks jurist. Oleme kõik juristidena alustanud ja enamik meist töötas eelnevalt advokaatidena Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo Jõhvi osakonnas, sealt kasvas ka välja praegune advokaadibüroo. Kuna oleme kohalikud, siis ei ole olnud soovi minna teise piirkonda. Teenust osutame ka mujal, aga põhitegevus on Ida-Virumaal.Oleme tegutsenud kaks aastat, kolmas aasta läheb ning meie saavutusi hindavad kliendid, mitte meie ise. Aga üht-teist oleme kohalikul turul saavutanud.

Mille järgi klient valib advokaadibüroo?

Advokaatidel tekib ajapikku oma klientuur ja kui sa teenuse osutamisega hästi hakkama saad, siis sõna levib ja klientuur kasvab. Meeskonda suurendada ei ole hetkel plaanis, praegu on ühe juristina järelkasv olemas ning eesmärk on viieliikmeline advokaatidest meeskond. Praeguse turuolukorra juures on see optimaalne suurus. Praegu olen mina büroopidaja ja ainuosanik. Kui ülejäänud advokaadid teevad vande­advokaadi eksami ära, siis jaguneb osalus ümber.

Mis hoiab advokaate büroo juures?

Oluline on sisekliima. Oleme aastaid koos töötanud ja meil on ühtne meeskond välja kujunenud. Eelmise aasta tulemuste taga on eelkõige ­õigusteenuse osutamine ärinõustamise valdkonnas, mille järgi oli rohkem nõudlust ja mida turg kohapeal soosis. Me ei ole kitsalt spetsialiseerunud büroo, osutame teenust nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõiguse valdkonnas. Osakaalud kõiguvad aastast aastasse.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum