Loe, millised karid varitsevad Kreeka lepet

Tõrkeid võib tulla ka teiste ­euroala riikide parlamentides, mis on Kreekale lisaabi andmise suhtes skeptilised. Lisaks Saksamaa parlamendile on “jah” sõna teiste seas vaja Soomest ja Eestist.

Kreeka võla jätkusuutlikkuse küsimus ajab omakorda kiilu riigi kreeditoride vahele. IMF leiab, et Kreeka vajab võlakergendust, liikmesriikidele on teema peaaegu tabu.

Kreeka uues abiprogrammis on kesksel kohal 50 miljardi ­euro suurune fond, mis peaks kokku tulema selleks eraldatud riigi­vara erastamisest või majandamisest. Sarnast algatust sama ambitsioonika sihiga on juba proovitud – viie valitsusvahetuse järel on Kreekale erastamisest laekunud vaid 3,5 miljardit eurot. Lisaks on varade hinnad depressioonis majanduses väga alla löödud.

Uued kärped ja maksutõusud depressioonis majanduses, mille seisu pankade sulgemine ja kapitalikontrolli kehtestamine on veelgi halvendanud, võivad vallandada uued tänavaprotestid selle asemel, et rahvas reformid omaks võtaks.

Stabiilsus pole kuigi kindel

“Kreeka euroalast lahkumise vältimiseks vajab Kreeka mingit poliitilist stabiilsust ja majanduse taastumist, mida praegune ettepanek ei pruugi tagada,” nentisid Citibanki analüütikud eesotsas William Buiteriga. “Oleme seisukohal, et Kreeka euro­alalt lahkumine on järgmisel 1–3 aastal jätkuvalt kõige tõenäolisem stsenaarium.”