Ühisrahastud ampsavad laenuturust tükke

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Ats Mägi
- 27. juuli 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühisrahastud ampsavad laenuturust tükke
Pärtel Tombergi sõnul pole Bondora kahjuminumber praegu relevantne.Foto: Meeli Küttim
Vaatamata väikestele kasuminumbritele kasvatavad ühisrahastusplatvorme haldavad ettevõtted jõudsalt oma müüginumbreid ning loodavad laieneda ka välismaale.
Ühisrahastud pankasid ei hirmuta
Indrek Nuume, LHV ettevõtete panganduse juht:
Ühisrahastusplatvormid pankadele täna otseseks konkurendiks ei ole. Mahud on väikesed ja pakutavad intressimäärad pangalaenudest kordades kõrgemad. Läbi nende platvormide kaasatud raha kasutatakse pigem selleks, et oleks olemas omafinantseering ja saaks pangalt laenu võtta. Sellistel juhtudel on sisuliselt tegemist pangalaenule allutatud kohustusega ning sealt on ka põhjendatud investorite suurem tootluse ootus. Võib ka öelda, et tegemist on miniatuurse võlakirjaturu analoogiga, sest investeeritavad summad on pigem väikesed.
Ühisrahastute vaieldamatu liider Bondora (isePankur AS) tegi 2014. aastal suure tõusu, kasvatades käivet 367 344 eurolt 1 449 489 euroni. isePankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul oli mullune aasta edukas ning käibekasv oodatust isegi kõrgem. „See tuli paremast tööst Eesti turul ja uute turgude lisandumisest. Oleme väga rahul,“ ütles ta.
Edu tuleb raskelt
Majandusaasta aruande andmeil aga opereeris ettevõte aasta lõpus miljoni euro suuruses kahjumis, mille põhjustas tööjõu- ja turunduskulude kiire kasv. Tombergi hinnangul ei näita aga kahjum hetkel midagi, sest ettevõttel on investeerimisrohke periood. „Kui ma ehitaksin tehast või teeksin hotelli, siis ma saaksin kõik need kulud kapitaliseerida. Tarkvaraettevõttena ei ole see võimalik,“ rääkis ta. „Meie investeeringud on tarkvarasse ehk inimestesse või brändi ehk turundusse.“
Ka teised ettevõtted pole suutnud kasuminumbreid suureks ajada – näiteks kinnisvaralaene vahendava Crowdestate’i kasum oli eelmisel aastal ligi 2000 eurot. Tegevjuhi Loit Linnupõllu sõnul möödus esimene tegevusaasta enam-vähem hästi, kuid pigem hakkab ettevõte vaatama välismaa turgude poole. Linnupõllu kinnitusel saab lähiajal valmis uus IT-lahendus, mis võimaldab ettevõttel laieneda ka Eestist väljapoole.
Ühisrahastajad | Create infographics
Eesti näitab suunda
Bondora ja Crowdestate pole Eestis aga kaugelt ainukesed – viimaste aastate jooksul on oma tööd alustanud ligi kümme platvormi, mis tegelevad samalaadse teenuse pakkumisega. Vanematest olijatest on tuttav Bondora konkurent Omaraha, uued tulijad on näiteks eraisikutelt ettevõtetele laene vahendav Investly ning samuti kinnisvarainvesteeringutega tegelev Estateguru.
Pärtel Tombergi sõnul on Eestis rohkelt ühisrahastusplatvorme, sest siinne finantsturg on monopoliseeritud. „Üks pank kontrollib sisuliselt kogu Eesti turgu – see loob keskkonna, kus intressitasemed ja tootlused on võrreldes ülejäänud maailmaga palju kõrgemad,“ ütles ta. See omakorda annab Tombergi sõnutsi uute platvormide jaoks hea võimaluse lõhkuda ühe firma poolt kontrollitud turgu ja tuua intressid allapoole.
Investly juht Siim Maivel peab Eesti tugevuseks idufirmade edulugusid, mis innustavad ka teisi sarnaste projektidega alustama. „Kui Skype’i üks esimestest töötajatest asutas Transferwise’i, siis nüüd on Transferwise’i esimestel töötajatel ka oma ettevõtted. Nii see kultuur kasvab,“ ütles Maivel.
Seda, et Eestis võib tekkida ühisrahastute üleküllus, Tomberg ei usu. „Kõik platvormid on eri fookusega. Kes teeb väikeinvestoritele laene, kes viib investorid kokku kinnisvaraprojektidega,“ sõnas Bondora juht. Tema sõnul võiks Eestis olla platvorme veel rohkemgi, sest praegune hulk pole pankade laialilammutamiseks ammendav.
Vaadatakse ka kaugemale
Kuigi Eestist alustatakse, ei plaanita üldiselt Siim Maiveli kinnitusel ainult ühe riigiga piirduda. „Enamik ettevõtteid tahab siin jalad alla saada ja siis ka mujale oma teenuseid pakkuma minna,“ sõnas Maivel.
Ka Loit Linnupõllu väitel ei ole mõistlik vaid Eestiga piirduda ja uutele ühisrahastutele siin ilmselt turgu ei jätku. „Eesti on nii väike. Siin pole nii palju ruumi, et spetsialiseeruda,“ ütles ta.
Tombergi sõnul ei hakka Bondora sel aastal uutel turgudel aktiivset turundustööd tegema, kuid kindlasti laieneb nende turg ka Eestis. Sellele aitab tema sõnul kaasa ka Finantsinspektsiooni otsus hakata ühisrahastute üle järelevalvet pidama. „Kuna ettevõtted on reguleeritud, siis võib eeldada, et usaldus sektori vastu kasvab. Seda näitas ka meie kogemus Inglismaal,“ rääkis Tomberg.
Bondora suurim plaan lähitulevikuks on Tombergi sõnul platvormi loomine, kus inimesed saavad laene anda ka institutsioonide alt. Samuti on Bondoral kavas käivet mitmekordistada.
Riskirohke äri
Vaatamata sellele, et ühisrahastud koguvad Eestist kiirelt hoogu, on Finantsinspektsioon korduvalt hoiatanud, et otselaenamise platvormid kujutavad mitmeid riske. Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuhi Livia Vosmani sõnul on peamiseks ohukohaks see, kuidas on ühisrahastud korraldanud oma laenuandmise poliitika ja läbipaistvuse, vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise ja reklaamides riskidest teavitamise. „Oluline on ka varade lahususe tagamine, ehk et klientide vara oleks võimalikult eraldatud platvormi varast,“ ütles Vosman.
Vosmani väitel võetakse küll järgmise aasta märtsist ühisrahastud järelvalve alla, kuid esialgu ainult need, kes tegelevad eraisikule laenu vahendamisega, ehk siis näiteks Bondora ja Omaraha. Finantsinspektsioon kavatseb Vosmani kinnitusel muu hulgas kontrollida ka ühisrahastute omanike tausta ja juhtide pädevust oma ametikohale.
Siim Maiveli kinnitusel aga tegelevad ühisrahastud ka ise aktiivselt oma riskide maandamisega. Tema sõnul on Investlyl näiteks pikk taotluste läbivaatamise protsess, kus kontrollitakse laenu soovivate ettevõtete juhatuse liikmete ja osanike tausta ning vaadatakse viimase kahe aasta finantsseisu. „Kui on pettuse kahtlus, siis me ei lase laenu taotlejat oma platvormile,“ ütles Maivel. Lisaks antakse ettevõtetele krediidireiting – mida väiksem krediidireiting on, seda rohkem intressi küsitakse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum