14 soovitust, kuidas saada vaikust

Aastakümneid tagasi ei pööratud soojapidavusele ega heliisolatsioonile piisavalt tähelepanu, rääkis Krevolink Grupp OÜ juhatuse liikme Ivo Kreutzvald. "Eeskätt polnud see otstarbekas. Autosid oli vähem, mistõttu ka müratase oli oluliselt madalam, samuti puudusid põhjalikud teadmised töökohtadel varitsevatest ohtudest ning mürataseme mõjust inimese tervisele."

Ka energia ei olnud defitsiit, mistõttu polnud vaja pöörata tähelepanu soojapidavusele. "Vanemate hoonete kvaliteet üsna vilets ning ei vasta tänapäeval kehtivatele nõuetele," tõdes Kreutzvald ja lisas, et seetõttu tegeletakse hoonete süsteemse parendamisega, mille hulka kuuluvad nii soojapidavuse ja heliisolatsiooni tööd, mida tehakse eelkõige lootuses hoida pikas perspektiivis kokku kulusid ning panustada senisest enam elutervele keskkonnale.

Kuna soojapidavus on tihedalt seotud ka müra vähendamisega, saab teatud tööde puhul rääkida mürast ja soojuspidavusest korraga. "See käib eeskätt hoonete väliskülgede soojustamise ning heliisolatsiooni parendamise kohta," täpsustas ta. "Võib öelda, et uue fassaadi ja vahetatud akendega Mustamäe majas, on müra vähenenud märgatavalt." Mitmed fassaadide renoveerimisel kasutatavad villaplaadid töötavad lisaks soojapidavusele ka heliisolaatoritena, kuid oluline on ka materjali valik, mida kasutatakse vuukide täitmisel.

Kreutzvaldi sõnul ei ole mõistlik töid teha projektita ning samuti ei soovita ta mitte mingil juhul kasutada tööde teostamisel sellised spetsialiste, kellel puudub vastava töö tegemise kogemus. "Kuna müraga seotud tööd on eeldavad teadmisi nii paigaldusest kui ka materjalide omadustest, ei saa neid teostada põhimõttel, et kõik oskavad seda teha," on ta veendunud.

Korterit saab helikindlamaks muuta ka seestpoolt, kuigi see on üsna kallis ja võib osutuda otstarbetuks, kui kortermaja hiljem ka väljastpoolt korda tehakse. Lisaks akende vahetamisele võib korterisse paigaldada mürasummutavaid plaate,“ rääkis ta. Terve korteri müravabaks muutmine ei ole kuigi otstarbekas. "Kui on vajadus täieliku vaikuse järele, võib rääkida näiteks ühe ruumi muutmisest müravabaks või on vajalik ruum, kus tohib müra tekitada nii, et see naabreid ei häiriks," soovitas ta. Kuna ka see töö on üsna kulukas, maksab tööde teostamisse kaasata valdkonna spetsialist.

Kreutzvald on heliisolatsiooni plaate paigaldanud lugematul hulgal objektidele kinodest, kontoritest, korterite, ladude, poodide koolide, lennujaamade ja rongijaamade lähedal asuvate hooneteni välja. "Nende tööde teostamisel ei saa lähtuda ka vaid projektist, sest mürataseme välja selgitamiseks tuleb lisaks paigaldatud materjalidele ka müra mõõtmist kasutada.“ Tal on olnud juhuseid, kus tehasest saabuvad tooted on eksikombel vahetusse läinud, mistõttu selguvad paigalduses või materjali kvaliteedis seonduvad puudujäägid alles peale müramõõtmist.

Akukon OY Eesti filiaali juhataja ja vanemkonsultant Marko Ründva sõnul tuleb uutes korterelamutes järgida Eesti rahvuslikus standardis „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kehtestatud nõudeid. Probleeme esines, kuid trend on siiski paranemise suunas, kommenteeris Ründva. "Eelkõige on probleemiks nõuetele mittevastav õhumüra isolatsioon ja liiga kõrge tehnoseadmete müra." Ründva rääkis, et löögimüra probleeme on korterelamutes vähem olnud, kuna tüüpilised uuselamutes kasutatavad vahelaed tagavad piisava isolatsiooni. "Õhumüra isolatsiooni - kõne, muusika, TV - korral on probleemideks valesti projekteeritud või ehitatud seinakonstruktsioonid," selgitas ta. "Samuti on olulised erinevate tarindite liitumissõlmede lahendused, mis võivad oluliselt nõrgendada saavutatavat tulemust." Kui arendajal või peatöövõtjal on kuskil probleeme olnud, siis järgmisel objektil pööratakse nendele teemadele rohkem rõhku ja üritataks analoogseid probleeme vältida, märkis Akukon OY Eesti filiaali juhataja

Ründva rääkis, et päris palju heliisolatsiooni kontrollmõõtmisi teostatakse arendajate ja ehitusfirmade tellimusel vahetult peale korterite valmimist. Mõõtmiste eesmärk on ühelt poolt kontrollida mürataseme nõuetele vastavust ja samas tuvastada ka võimalikke probleeme, mida parandada veel enne korterite üleandmist omanikele. Tuleb ette ka seda, et leevendusmeetmeid hakatakse otsima alles siis, kui korteris juba sees elatakse. "On oluline lisada, et kõik kaebused ei ole alati põhjendatud – üheks põhjuseks on see, et osad inimesed on tundlikumad kui teised ja mis enamusele aktsepteeritav, jääb osale ebapiisavaks."

Mõnikord võib müra vahendajaks osutuda hoopis välisseinas asuv värskeõhurest ja siis tasub  tavaline rest mürasummutava elemendiga restiga asendada, selgitas Ründva. Mittepiisava heliisolatsiooniga välisseina parandamine on keeruline, kuna tuleb täpselt teada, mida ja kuidas teha, vältimaks teisi ehitusfüüsikalisi probleeme, nt niiskuse teket, sõnas ta.

Kui probleemiks on vanas majas läbi seinte kostev müra naaberkorterist, on seda võimalik parandada oma korteri poolt, lisades seinale karkassile toetuva kipsplaatvooderduse või tehes kipsplaatidest ripplae konstruktsiooni. Kui probleemiks on kõrvalt korterist või ülevalt kostev sammu- ehk löögimüra, oleks kõige otstarbekas selle ruumi põrandakatte alla panna elastne aluskate. See eeldab aga head läbisaamist naabrite vahel.

Ainult villaplaatide lakke või kahe korteri vaheseinale paigaldamine olukorda ei paranda, sest müra vähendamine eeldab alati konstruktsioonile lisamassi andmist - kas paksema konstruktsiooni näol või õhuvahega (kips)plaatkonstruktsioone kasutades. Vanades majades ei ole Ründva sõnul alati võimalik saavutada kehtivate nõuete täitmist, kuna hoone konstruktsioonid ei võimaldada kandevõime tõttu vajalike kihtide lisamist või on seal muud piirangud, nagu nt ruumide kõrgus, uste sulgumine. "Sellised tööd võivad tähendada väga suuri ja kulukaid ehitustöid," tõdeb ta.

Akukon Oy Eesti filiaali juhataja Marko Ründva nõuanded koduostjale: 

Vaata, kas uue kodu lähedale jääb tiheda liiklusega maanteid/tänavaid ja/või raudteid. Oluline on ka naabruses paiknev tööstusettevõte, ööklubi, kauplus, vms.Uuri, kas kodu lähedale jääv tootmisettevõte töötab 24 tundi ööpäevas või ainult tavalistel töötundidelUuri üldplaneeringut ja kehtestatud/kehtestamisel detailplaneeringuid, vältimaks, et mõne aasta pärast elad tootmishoone, tiheda liiklusega tänava, kiirtee, vms ääres.Kui soovitud kodu lähedale mõni müraallikatest jääb, uuri kõigepealt kuhu poole jäävad magamisruumid, kuhu avanevad aknad, kas sul oleks võimalik magamistuba teha hoone vaiksemale poolele.Pööra tähelepanu fassaadi (peamiselt akende) heliisolatsioonile. Milline on müraolukord toas, kui soovid akna õhutuseks avada.Mida paksemad ja erinevamad on akna klaasid ja suurem on õhuvahe nende vahel, seda parem heliisolatsioonitoime.Kui seinas on tavalised värskeõhuklapid, siis kõrge välismüra korral need piisavat kaitset ei taga.Pööra tähelepanu korterite vahelisele seinakonstruktsioonile - üldjuhul kehtib reegel, „mida raskem, seda parem“, kuid ka kergplokkide ja kipsplaadiga on võimalik saavutada väga häid tulemusi.Uuri naaberkorteri plaani, et teada, millised toad piirnevad sinu magamistoaga.Selgita välja milline on vahelaekonstrukstioon - seda eelkõige löögi- ehk sammumüra osas.Tihti on trepikoja ja korteri vahelise halva heliisolatsiooni põhjuseks korteri välisukse konstruktsiooni ebapiisav tihedus.Kui tegemist on sundventilatsiooniga või manuaalselt käivitatava ventilaatoriga, kontrolli, kas süsteemi normaalsel töötamisel on müratase talutav.Kahtluse korral lase müüjal/arendajal esitada selles majas teostatud akustiliste mõõtmiste protokollid.Arvesta, et kehtestatud heliisolatsiooninõuete ja mürataseme (liiklusmüra, tehnoseadmete müra, jms) nõuete täitmine ei taga korteris, hoone välisterritooriumil absoluutset vaikust kõrvalise müra eest; nt. naabrite kõvahäälne jutukõmin kostab (sõnadest aru ei saa), ülalkorrusel jooksmine kostab, ventilaator tekitab mõningast müra.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor