Turismitalud kurdavad külastajanappust

Eesti Konjunktuuriinstituudi äsjaavaldatud äribaromeetritest selgub, et teenindusettevõtted (hotellid, restoranid, logistikaettevõtted) ei tunne end kuigi kindlalt, sest müügikäive on väiksem kui sel hooajal tavaline. Sarnane on olukord ka väiksemates puhke- ja turismitaludes.

Roosta Puhkeküla, mis on orienteerunud pigem äriklientidele, kurdabki sel suvel just eraklientidest külastajate vähenemist. „Sel aastal on märgata broneeringute tühistamist ja ka puhkeperioodi lühenemist, et kui enne tuli eraklient puhkama neljaks-viieks päevaks, siis nüüd tullakse vaid kaheks-kolmeks," ütles puhkekeskuse müügi- ja turundusjuht Ruta Roopere. "Ärikliendid korraldavad üritusi tavalises mahus, aga tagasilööki on tunda just erakliendi külastustes.“

Vaatamata puhkajate vähenemisele ei ole kompleks oma personali arvu muutnud. Kliente meelitatakse kohale sooduspakkumiste ja suvekontsertidega, mida nautima tulnud inimesed Roostalt siis ka majutust otsivad.

Aegviidu lähedal asuva veidi väiksema Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ütles samuti, et võrreldes eelmise aastaga on suvine käive langenud. Nende olulisim sihtgrupp on 20-40-aastased eestlased, kel plaanis abielluda ning nad näevad suurima põhjusena klientide arvu vähenemisel noorte väljarännet.

Samuti mõjutab talu kasumit tööjõupuudus teenindusvaldkonnas, kuna raha kulub uute töötajate väljaõppele ja oskuste ning mõtlemisvõime treenimisele.

„Kaudne mõju on loomulikult ka käibele, kuna arendused ei saa nii kiiresti valmis kui tahaks,“ lisas Eljas.

Nii palju siiski klientide vähemaksjäämine talu käekäiku pole mõjutanud, et töötajaskonda peaks vähendama hakkama.

Üheks klientide vähesuse mõjutajaks tõi Eljas välja ka ilma. Kuna Mustjõe Kõrtsitalus tehakse broneeringud enamasti aasta varem, siis tuleb lihtsalt loota heale ilmale. Enamasti üritused ilma tõttu ära ei jää.

Lahemaa rahvuspargis asuva Haaviku talu perenaine Ülle Roodvee ütles, et selle aasta juunis oli kliente märgatavalt vähem kui aasta eest ning tõi peamiseks klientide vähesuse põhjuseks välja jaheda ilma. Küll aga nentis ta, et külastajate puudumisel ei ole kahjum kuigi suur, kuna küttekulud, mis on peamiseks kuluallikaks, jäävad ära.

baromeeter | Create infographics

Küsitletud ettevõtjatest 46% ennustab, et nende olukord on samasugune ka poole aasta pärast, sama suur on ka nende hulk, kes kardavad, et olukord läheb hoopis allamäge. Vaid 8% ettevõtjaist loodab oma olukorda järgmise poole aasta jooksul paremaks muuta.

Rahulolu-uuringust selgub, et tarbijate kindlustunne on võrreldes eelmise aasta ja eelmise kvartaliga langenud, kuigi püsib veel pikaajalise keskmise tasemel. Peamisteks kindlustunnet alla viivateks teguriteks peetakse Venemaa-Ukraina konflikti, Kreeka mõju eurotsoonile ja pagulaste probleemi Euroopas.

Ettevõtjad kurdavad ka erinevaid probleeme, mis äritegevust piiravad. Nii sel kui kahel eelmisel aastal on levinuimaks põhjuseks ebapiisav nõudlus. Tänavu on siia ritta lisandunud ka finantsprobleemid, mida tunnistasid 3% ettevõtjatest. Samas on tööjõupuuduse probleem võrreldes eelmise aastaga tublisti kahanenud.

Küsitlustulemuste põhjal võib öelda, et kõvasti on kukkunud ettevõtjate kindlustunne: veel kaks aastat tagasi oli selle indikaator 26, kuid eelmisel ja sel aastal on see langenud lausa miinusesse, -3 ja -4 peale.

Autor: Kreete Sepp