Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pagulased paisatakse Eesti tööturule

    Sudaanist päris Adam Ibrahim Abdulrahman Awad töötab E-Betoonelemendi Tamsalu tehases. Foto: Eiko Kink

    Kui muidu peavad põgenikud läbima pika taotlustemere, siis need 150 pagulast, kes Eestisse saabuvad, ei jää majutuskeskusesse pidama, vaid saavad endale tasuta üüripinna ning võimaluse minna kasvõi kohe tööle.

    Nüüdseks on selge, et Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast. Riiki saabudes asub pagulane elama mõnda valla või linna poolt pakutavasse üüri- või sotsiaalkorterisse. Ta saab endale õigused saada sotsiaaltoetuseid, riikliku pensioneid ja terviseteenuseid. Tööle võib ta asuda silmapilkselt, kui selleks võimalus tekib.
    Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul on rahvusvahelise kaitsja saajal võrdne Eestis elava alalise elanikuga, ehk siis tal on õigus töötada, saada tööturutoetuseid ja tööturuteenuseid. „Tööloa saamiseks pole vaja läbida eraldi menetlust,“ ütles Lepik.
    Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub Lepiku sõnul neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti teeb valitsus Lepiku kinnitusel koostööd Töötukassaga, et töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan,“ sõnas Lepik.
    Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul pakub töötukassa pagulastele abi samamoodi nagu ka teistele Eestis elavatele töötutele. „Meie läheneme inimesele võimalikult personaalselt, selgitame välja tema enda kvalifikatsioonid ja soovid ja võrrelda seda tööturul olevate pakkumistega,“ ütles ta, „See kehtib ka pagulaste puhul.“
    Ettevõtted näitavad huvi
    Kuigi Rannar Vassiljevi sõnutsi ei maksa valitsus pagulaste töölevõtmise eest soodustusi ega toetuseid, on mitmed ettevõtted tundnud huvi nende tööle rakendamise osas. Nende seas on sellised firmad nagu näiteks AS E-betoonelement, OÜ Tallinna Pesumaja, OÜ Baltic Log Cabins, AS Hagar ja OÜ Pandivere Pansion.
    E-betoonelemendi Tamsalu tehase juhataja Marek Preesi sõnul on neil praegu tööl kaks pagulast, kes töötavad betoontoodete valmistaja ametikohal. „Initsiatiiv tuli tegelikult Vao keskusest, kust uuriti, et kas meil on vabu kohti,“ ütles Prees.
    Tulevikus on ettevõte Preesi sõnul vajadusel valmis võtma veel pagulasi tööle, kuid samas peab valikuid langetama ettevaatlikult. „Peab vaatama, et mingeid kampasid ei tekiks,“ kommenteeris ta. Keelebarjääri Prees probleemiks ei pea, näiteks suheldakse praegu firmas töötava ukrainlasega vene keeles ning sudaanlasega inglise keeles.
    Vao külas asuva Pandivere Pansioni juhataja Sirje Pediuse sõnul tuli nende huvi pagulaste vastu sellest, et ettevõttesse ei leitud kuskilt tööjõudu. „Kuigi palk on täiesti korralik, helistavad inimesed vaid selleks, et töötukassat maha rahustada,“ ütles Pedius. Tööjõu puuduse tõttu võttis pansionaat ühendust Vao pagulaskeskusega, kust pakuti neile inimesi, kes tahtsid Eestis tööle asuda. Tulemusena sai ettevõte endale koristaja ning meditsiinilise haridusega hooldaja.
    Töölevõetud pagulasi kirjeldab Pedius kui töökaid ning intelligentseid inimesi, ainukeseks takistuseks on veel keel. „Nad peavad ikka eesti keele ära õppima, aga eks me aitame neid ja nad näitavad selle vastu ise ka huvi,“ sõnas ta. Pediuse väitel on ettevõttes vaba veel öövalvuri ametikoht, mida võiks täita samuti pagulane.
     

    Mis pagulastest saab?

    Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast, kes valitakse välja ühiselt valitsuse ja ÜRO poolt. Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke.

    Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal samad õigused, mis Eesti alalisel elanikul: asuda tööle ja saada riikliku pensionit, peretoetuseid, sotsiaaltoetuseid, tervishoiuteenuseid, tööturutoetuseid- ja teenuseid.

    Pagulase saabudes paigutatakse ta mõne Eesti linna või valla sotsiaal- või üürikorterisse. Riik maksab üüri kinni. Konkreetseid kokkuleppeid riigi ja omavalitsuste vahel veel pole.

    Riik aitab pagulasel tööd leida, pakkudes tasuta keeleõpet ning abi töötukassast. Töötukassa arvestab inimese individuaalsete vajadustega ning vahendab tööpakkumisi ja koostab vajadusel pagulasele eraldi tööotsimise plaani. Töötukassa kohtleb pagulasi võrdselt Eesti elanikega.

    Pagulane peab vaeva nägema
    Olenemata valitsuse pingutustest ja ettevõtete huvist ei ole pagulastel tasuva töö leidmine kerge. MTÜ Pagulasabi juhatuse liikme Eero Jansoni sõnul on pagulaste seas erinevate haridustasemetega inimesi, kuid valdavalt saab pagulane vaid lihttööle. „Neil on olemas kõrgharidus, aga nende haridusdokumente pole võimalik Eestis tunnustada,“ ütles Janson.
    Jansoni väitel saab aga pagulane ise oma šansse tööturul suurendada eelkõige keeleõppega. „Kui ei oska vene keelt ega inglise keelt, siis on keeleõpe esimene võimalus oma võimaluste parandamiseks. Tõsi, on ka ettevõtteid, kes võtavad tööle inimesi, kellega saab suhelda ainult käte ja jalgadega,“ sõnas ta. Lisaks soovitab Janson pagulastel kasutada ümberõppevõimalusi, kui selleks raha on.
    Rannar Vassiljevi sõnul on oluline, et pagulane usaldaks abisüsteemi, mida Eesti riik pakub. Samuti tekib tema väitel ka võimalus, et pagulastele pakutakse töid vastavalt nende haridusele – selleks on vaja vaid aega. „See kõik tekib protsessi käigus, ettevõtja võtab ju tööle sisuliselt tundmatu inimese,“ sõnas Vassiljev.
    Jansoni sõnul võiks riik aga pagulaste töö leidmise lihtsustamiseks anda ohjad töötukassa kätte. „Kui need 150 inimest tulevad, siis ei peaks mitte riik neid mehhaaniliselt omavalitsuste vahel ära jaotama, vaid hoopis töötukassa tegema konkreetse seose inimese, tema töökoha ja lõpuks elukoha vahel,“ rääkis ta.
    Pagulased ise on aga Jansoni sõnul töö leidmiseks äärmiselt motiveeritud. „See on nende esimene prioriteet, nende jaoks on see isegi tähtsam kui elukoha leidmine,“ sõnas Janson.
    Töötukassa: ameti leidmist takistavad ühed tegurid
    Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets:
    Töötukassa senisel kogemusel on pagulastest tööotsijad väga motiveeritud tööd leidma ja tööle asuma.
    Takistused, mis ette tulevad, on sarnaselt teiste tööotsijatega iga inimese puhul erinevad – töölkäimiseks sobiva transpordiühenduse puudumine, vähesed erialased oskused, nõutava keeleoskuse või töökogemuse puudumine jms. Vao majutuskeskuse elanike puhul on olnud üheks kitsaskohaks, mis takistab tööleasumist, oma eluaseme puudumine. Samas aga ka selline pealtnäha lihtne asi, nagu pangakonto puudumine, kuhu tööandja saaks palka kanda. Nimelt nõuavad pangad konto avamiseks elamisluba.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.