Eestlane joob sama palju kui varem

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev rääkis täna uuringut tutvustaval pressikonverentsil, et tarbitud alkoholi hulk inimese kohta aastas on jäänud enam-vähem stabiilsele tasemele ning seda loodetakse veelgi vähendada kolme meetmega.

Esiteks peaks alkoholiaktsiis veelgi enam tõusma. Selleks, et alkoholi ostuhulk reaalselt väheneks, peab alkoholiaktsiis tõusma kiiremini kui keskmine palk.

Teiseks tahetakse juba sügisel hakata vähendama alkoholi kättesaadavust. 86% elanikest on alkoholi müüv kauplus kodust vähem kui 10 minuti kaugusel, seega on Eestis selgelt liiga palju alkoholipoode.

Kolmandaks kavatsetakse sügisest piirata alkoholi reklaamimist ning reklaamid saavad olema informatiivsemad.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas lähemalt eelmise aasta uuringutulemusi. Eesti elanike alkoholitarbimine vähenes natuke, mis näitab käitumise muutumist. Alkoholi tarbimise hulk ühe elaniku kohta aastas on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 0,1l, võrreldes 2012. aastaga aga isegi 0,4l.

Alkoholiaktsiisi laekub iga aastaga riigikassasse aina rohkem. 2013. aastaga võrreldes laekus 2014. aastal aktsiisi 11 miljonit eurot rohkem. Samas alkoholiaktsiis aina tõuseb ning müüjad ostavad aasta lõpul vana aktsiisiga suured varud valmis, et järgmisel aastal rohkem raha säästa.

„Sellega on selline kurioosne lugu, et loodaks, et aktsiiside rohke riigikassasse laekumine jätkuks, aga samas ei taha ka,“ ütles Josing.

Illegaalset alkoholi ei osteta enam üldse nii palju kui eelmistel aastatel. 2013. aastal ütles 1% kõigist küsitlusele vastanutest, et ostis salaalkoholi pidevalt, 1% ostis vahetevahel ning 2% ostis väga harva. 2014. aastal ütles kokku 3%, et ostis illegaalset alkoholi väga harva.

Uuringu üheks osaks oli ka elanike endi hinnang alkoholi tarbimisele ja tarbimise piiramisele. Üheks suurimaks probleemiks pidasid küsitlusele vastanud alkoholijoobes sõiduki juhtimist, sellele järgnesid alkoholi põhjustatud terviseprobleemid ja laste ning noorte alkoholi tarbimine.

80% vastanutest arvab, et alkoholi tarbimist on vaja vähendada. See number on stabiilselt 80% ümber püsinud juba aastaid, mis näitab, et alkoholitarbimine on püsivalt päris tõsine probleem.

„Kõik inimesed vastavad ikka nii, et see on ühiskonnas probleem, aga neil endal probleemi ei ole,“ ütles Josing, sest vastajate hinnangul tarbivad eestlased alkoholi pigem palju või liiga palju, aga enese kohta vastati, et juuakse vähe või mõõdukalt.

Võrreldes põhjamaadega on Eesti alkohoolsete jookide tarbimiselt endiselt esikohal, aga Soome on väga napilt Eesti kannul. Kõige vähem tarbivad põhjamaade elanikest alkoholi Norra ja Islandi elanikud.

Eestis on kangeid alkohole müüvaid kauplusi 2628, Soomes vaid 348 ja Rootsis 426, mis tähendab, et eestlastele on kange alkohol palju kergemini kättesaadav. Samade kaupluste arv 100 000 elaniku kohta on igas riigis vastavalt 200, 6 ja 4. Samuti erinevad tohutult ka alkoholi hinnad. Eestis saab 0,7l viina kätte keskmiselt 9 euro eest, Soomes aga maksab see umbes 18, Rootsis 23 eurot. Alkoholi ostmise vanusepiirang on nii Soomes kui Rootsis 2 aastat kõrgem kui Eestis.

Autor: Kreete Sepp