Eliisa Matsalu • 5. august 2015 kell 8:45

E-kaubandus upub varimajandusse

Üha menukamaks muutuvale e-kaubandusel lööb jalad kõikuma sotsiaalmeedias musta äri tegevad eraisikud.  Foto: Raul Mee

Menukusest üha enam rõkkav e-kaubandus on täis sahkerdajaid, kes ajavad põrandaalust äri. Maksukahju võib ulatuda miljonitesse eurodesse.

Aasta alguses teatas maksuamet, et sel aastal tuleb keskenduda kahele mustale valdkonnale – üüriturule ja e-kaubandusele. Üha jõulisemalt kasvava e-kaubanduse menukuse kõrval suureneb iga päevaga ka eraisikute arv, kes välismaalt tellitud kaubaga internetis äri teevad, hiilides seejuures maksudest ja õõnestades ausate e-kauplejate jalgealust.

Maksuameti teatel on eraisikute põhjustatud maksukahju keeruline täpselt hinnata. Ligikaudse hinnangu maksukahjule andis Kaspar Raudla sel kevadel kaitstud magistritöös. Tema analüüsi tulemuste järgi on eraisikute põhjustatud maksukahju vahemikus 0,44 – 0,67 miljonit eurot aastas. Analüüsiks kasutati Eesti populaarsematel ostu-ja müügiplatvormidel osta.ee, soov.ee, okidoki.ee, buduaar.ee ja kuldnebors.ee tehtud tehinguid. Kuna üha enam äritegevust kolib iga päevaga sotsiaalvõrgustikku, võib tegelik maksukahju ulatuda üle miljoni euro.

Turuõõnestajad

Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse esimehe Signe Kõivu sõnul rikuvad eraisikutest müüjad sotsiaalvõrgustikes tarbijate õigusi ja jätavad tasumata ettevõtlusega kaasnevad maksud.

„Nad õõnestavad e-kaubanduse usaldusväärsust, kuna ei vastuta müüdud kauba eest,“ ütles ta. Näiteks mõjutas must turg Kõivu enda ettevõtet E-Butiiki mullu niivõrd palju, et aasta käive vähenes koguni 48%. Kauplus lõpetas aasta ligi 9000 euro suuruse kahjumiga. Tulemuste parandamiseks keskendub kauplus sel aastal müügi- ja turundusteenuse osutamisele ja Kõivu hinnangul tõotab see aasta tulla edukas.

Kõiv märkis, et e-kaubanduse liit on juba 2012. aastast alates pööranud probleemile maksuameti ja tarbijakaitseameti tähelepanu. Aasta alguses kohtusidki lahenduste leidmiseks maksuamet, tarbijakaitseamet, e-kaubanduse liit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja justiitsministeerium. „Huviorbiidis on eraisikud, kelle tegevusel on majandustegevuse tunnused, kuid kes jätavad deklareerimata ettevõtlusest saadud tulu,“ selgitas Kõiv. Selleks on ka maksuametil loodud eraldi töörühm.

Millal peab eraisik müügilt tulu deklareerima?

Vastab maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits

Isiklike kasutatud esemete müük on maksuvaba. See kehtib ka juhul, kui inimene soovib oma kasutuses olnud asju Facebooki kaudu müüa. Muudel juhtudel, nt kaupade vahendamisel ja teenuste osutamisel, tuleb saadud tulu esimesest eurost maksu- ja tolliametile deklareerida. Kui inimene osutab teenust või müüb toodet, ja see tegevus on pigem juhuslikku laadi ehk ei ole inimese regulaarne põhitegevus või sissetulekuallikas, siis saab teenitud tulu deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis muu tuluna.

Kui aga sellisel tegevusel on püsivad ettevõtluse tunnused, tekib isikul kohustus registreerida end äriregistris ettevõtjaks ja müüa kaupu või osutada teenust FIEna või osaühingu kaudu ning deklareerida ettevõtlustulu.

Kasutusel laste pangakontod

Kuigi Eestis tegutseb hinnanguliselt kuni 3000 e-poodi, millest rõivaste- ja aksessuaaride müüjaid on umbes mõnisada, käib Kõivu sõnul sotsiaalvõrgustikes vilgas ebaseaduslik äritegevus. Näiteks palutakse klientidel toodete eest maksta eraisiku kontole. „Selleks sobib ka lapse või lellepoja konto, kui on kartus riigiametitele vahele jääda,“ rääkis ta. Samuti pole tundmatu skeem, kus müüja on ettevõtte registreerinud, kuid läbimüüki ei kajasta ning kauba eest palub tasuda eraisiku kontole.

„Kui summeerida e-kaubanduses mustalt liikuv müügitulu, on mõistetav, miks paljud e-poed ei püsi konkurentsis ning on sunnitud tegevuse lõpetama,“ ütles Kõiv.

Neli aastat internetikauplust Trendy OÜ Printsessa Butiik pidanud Pilleriin Sepp tõdes, et lühikese ajaga on konkurents muutunud kordades tihedamaks. „Üht ja sama kaupa müüb mitukümmend müüjat ja hinnad on samal tootel seinast seina,“ ütles ta, lisades, et see on ka arusaadav – ausad müüjad peavad kauba hinna sisse peitma ettevõte haldamisega kaasnevad kulud, samas saavad musta äri ajajad kulude võrra madalamaid hindasid küsida.

„Küllap elavad mitmed mustad müüjad palju paremini kui ausalt tegutsevad ettevõtted,“ nentis Sepp. Samuti pole tema sõnul musta äri pidajal mingit vastutust müüdud kauba eest. „Ometi haaravad nad endale suure osa turust. See on ebaaus, nad solgivad turgu,“ lisas Sepp.

Portaalidest kolitakse sotsiaalmeediasse

Ühe menukama ostu-müügi keskkonna Buduaar juhatuse liige Marge Tava ütles, et nemad suhtuvad mustalt äriajamisse taunivalt. „Vastavalt võimetele võitleme ka ise selle vastu,“ ütles ta. Selleks hoiavad Buduaari keskkonnal silma peal moderaatorid.

Tava tunnistas, et Buduaaril on ka isiklik huvi turgu jälgida – isiklikke asju müüvad eraisikud saavad portaali kuulutusi lisada tasuta, uute asjade müüjad peavad aga tasuma ärikonto kuutasu. „On silma jäänud, et mõned eraisikud pole teadlikud, et välismaalt kaupa ostes ja seda Eestis edasi müües tuleb ka riigile makse maksta. Neil on arusaam, et makse maksavad firmad ja eraisik võib teha maksuvaba äri hobikorras,“ märkis ta. Nii tuleb Tava sõnul Buduaari meeskonnal tihti teha teavitustööd, kuidas legaalselt äri ajada.

Tava märkis, et ostu-müügi portaalidest oluliselt suurem põrandaalune äri käib siiski Facebookis, kuhu tekib uusi eraisikute e-poode juurde vaat et iga päev. „Facebookis ei pea keegi äritegevusel korda, seetõttu paljud sinna kolivadki,“ ütles ta.

Sahkerdajaid ei saa ohjeldada

Maksuameti plaan internetikaubitsejad ausalt äri tegema panna Tava arvates tõenäoliselt ei õnnestu. „Loomulikult on turu korrigeerimine vajalik, sest praegune olukord pärsib ausat ettevõtlust. Kuid internet on mastaapne ja võimalusi on palju, mistõttu on musta äri võimatu likvideerida,“ rääkis ta.

Tema sõnul tuleks petiste jahtimise kõrval tõsta ka inimeste teadlikkust. Näiteks tuleks luua ettevõtluseks soodsam keskkond, et alustavale ettevõttele kehtiks piisavalt maksusoodustusi, mis motiveeriks ausat äri tegema. „Olen ise mõne eraisiku ettevõtlust puudutava küsimusega maksuametisse pöördunud ja saanud väga segaseid vastuseid,“ ütles Tava. 

Maksuametil tööd jagub

Maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles, et enamik e-kaubandusega seotud isikuid on noored, kes põhjendavad tihti ettevõtluse registreerimata jätmist teadmatusega.

„On ka omapärasemaid vabandusi – näiteks oli üks ettevõtlus jäetud registreerimata põhjusel, et isik ei osanud väidetavalt äriühingule nime valida,“ rääkis Laurits. Samuti pole harvad olukorrad, kus kontrolli käigus väidetakse, et müüakse isiklikke riideid ja et välisriigist tellitud kaubad on kõik isiklikuks kasutamiseks mõeldud. Samas on näha, et müüdud on uusi riideid ja tellitud kogused väga suured.

Laurits lisas, et pärast maksuhalduri sekkumist on suurem osa kontrollitud isikutest teenitud tulu vabatahtlikult juurde deklareerinud või siis oma ettevõtluse registreerinud. Mitmed leheküljed on oma tegevuse ka lõpetanud.

Laurits lisas, et e-kaubanduse varimajanduse kontrolli alla saamiseks monitoorib maksuamet netikauplejaid riskipõhiselt nii sotsiaalmeedias kui ka kauba müügile keskendunud lehtedel. Koostööd tehakse e-kaubanduse liidu ja ka teiste ametitega, samuti teeb maksuamet teavitustööd internetis kauplejatele oma kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Hetkel kuum