Sõudmine sobib eestlase natuurile

Artikkel

- Uudised
- 8. august 2015 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõudmine sobib eestlase natuurile
Treener Aleksei Lipintsov ütleb, et sõudmine õpetab saavutama asju, mis elus olulised. Foto: Terje Lepp
Sõudmine on eestlase ja eestimaalase natuuriga hästi sobiv spordiala, mis annab võimaluse treenida üheaegselt pea kogu keha lihaseid, harrastajalt kindlaid omadusi nõudmata.
Sõudmine versus aerutamine
Väga rahvalikult väljendudes: sõudja istub paadis, selg sõidusuunas ja tema aerud on kinnitatud paadi külge nagu rahvapaadiski.
Aerutaja istub paadis või kanuus, nägu sõidusuunas ja tal on käes aer, mille mõlemas otsas on laba.
Allikas: Robert Väli
Sõudespinning.ee ja Tallinna Sõudeklubi treener Aleksei Lipintsov sattus sõudjate talvisesse korvpallitrenni tänu pinginaabrile 18 aastat tagasi. "Kui talv läbi sai ja sõudjad läksid sõudeklubisse trenni, kutsus treener Tatjana Jaanson ka mind proovima," meenutab Lipintsov. "Kohe esimesel treeningul sain neljapaadiga vee peale."
Lipintsov kinnitab, et talle meeldis just ala keerulisus, uute asjade avastamine, mida ta tahtis endale selgeks teha. "Hakkasin kohe palju sõudmisega seonduvat uurima ja analüüsima," tõdeb ta. "Iga päev istusin ja mõtlesin, miks treener õpetab tegema nii ja miks mitte teisiti." Ta märgib, et põhjustest aru saades oli eriti mõnus olla ja nii tõestas ta iseendale, et on saavutanud eesmärgi.
Üsna elitaarne spordiala
Eesti Sõudeliidu peasekretär ja rahvusvahelise kategooria kohtunik Robert Väli:
Sel aastal täitub 140 aastat sõudmisega alustamisest Eestis. Kui on soov sõudmistreeningutega alustada, leiab Eesti klubide kohta infot Sõudeliidu kodulehelt. Sõudmine sobib praktiliselt igaühele. Tegemist on kiirusliku vastupidavusalaga, mis on eestlase natuurile ja antropomeetrilistele näitajatele üsna „kontimööda“. Harrastamise ulatust piirab ühest küljest „riistvara“ kallidus ja teisalt sobivate veekogude vähesus.
Üldiselt saab varustuse (paat+aerud) sõudeklubist, riided, jalatsid peavad endal olema. Kuna varustus on üsna kallis, ei ole väga palju lapsevanemaid või harrastajaid, kes endale või lastele paate/aere soetaks. Varustuse hinna järgi võib öelda, et sõudmine on üsna elitaarne spordiala. Sõudmisvarustust poest riiulikaubana osta ei saa. Algväljaõppe saamiseks pole see ka vajalik.
Spordikogemused abiks ka tavaelus
Trenni teeb Lipintsov kuus korda nädalas, et hoida vorm hea. "Aastatega olen aru saanud, et sport aitab kaasa mitte ainult sportlike tulemuste saavutamisele, vaid on abiks ka tavaelus." Ta selgitab, et sõudmine on talle andnud töö - ta töötab Tallinna Sõudeklubis peatreenerina – ja enamgi. "Mul on väikefirma, mis tegeleb sõudepaatidele kaitsekatete õmblemise ning sõudeergomeetrite müümise ja rendiga," räägib ta ja lisab, et korraldatakse ka harrastajate treeninglaagreid ja sisesõudmise treeninguid.
Kõige tähtsamaks peab Lipintsov, et sõudmine on teda õpetanud saavutama seda, mida ta tahab. "Õpetanud on ka seda, et kui midagi tahan saada, pean ise vaeva nägema - ehk kui tahad võita, pead kõvasti trenni tegema," selgitab ta. Lisaks on sõudmine õpetanud teda paremini inimestega suhtlema ja neist aru saama. Ta peab väga oluliseks, et just sõudmine on teinud talle selgeks, et elus tuleb mitte võimalusi kasutada, vaid lahendusi leida.
Sobib ka mitteaktiivsele
Lipintsov usub, et sõudmine sobib igaühele. "Pigem asi on paadiklassis - igaühele ei sobi ühepaat, sest inimesele võib meeldida seltskond ja suhtlemine," leiab ta. "Mõnele sobib aga just ühepaat paremini, sest seal ei sõltu sa teistest ja saad olla iseendaga."
Mis puudutab füüsilist vormi, siis on sõudmine spordiala, mis arendab nii vastupidavust, maksimaalset võimekust, südametegevust, hingamisteede töövõimet ja loomulikult arendab ja tugevdab vaimselt. "Ka mitteaktiivsele inimesele sõudmine väga sobib, kuna koormust võib igaüks ise reguleerida," kinnitab ta.
Lipintsovile meeldib ka sisesõudmine, kuna see on hea ja mugav. "Korraldan juba kaheksa aastat sisesõudmise rühmatreeninguid harrastajatele," ütleb ta.
Trennis käivad väga erinevad inimesed. "On edukaid äriinimesi, kes juhivad firmasid, on naisi, mehi, noori ja juba kõrges eas inimesi," loetleb ta. Treenijaid ühendab see, et kõik tahavad midagi saavutada. „Kes tahab sõudeergomeetril maratoni läbi, kes kaalust alla võtta, kes jälle juurde võtta lihasmassi kasvatades..." Lipintsov lisab, et mõni käib ka puhtalt seltskonna pärast ning mõni on sõudetreeningust isegi äripartneri leidnud.
Maailmarekord ergomeetril
Harrastajatel kulub treeningule 50-70 minutit 3-4 korda nädalas, vastu saab aga palju rohkem. Sõudmise populaarsus on selgete sammudega kasvamas just harrastussportlaste seas. "Esindan Tallinna piirkonda ja näen suurt populaarsuse kasvu," kinnitab ta. Ta julgustab sõudmist proovima ja usub, et kui inimene seda naudib, jääb ta sõudmise juurde elu lõpuni, osaledes treeningutes just nii tihti, kui ise tahab.
Äripäeva ajakirjanik Rainer Saad räägib, et temal läheb sõudmises kolmas hooaeg ning selle juurde sattus ta 2013. aastal juhuslikult.
"Nägin, et jõusaalis on ergomeeter, sellega tundus olevat raske trenni teha ja see oligi eriti huvitav," jutustab ta. Mõni kuu hiljem avastas Saad, et ka Eestis on aktiivne kogukond, mis harrastab ühiselt ergomeetril treenimist. "Nende kaudu sattusin võistkondlikele üritustele, nagu näiteks 24-tunni sõit ja 100km sõit," räägib Saad. "Seal kohtusin ka Rait Merisaarega, kellega koos tegime selle aasta jaanuaris ergomeetril 1000km tandemi maailmarekordi."
Suviti on Saad käinud vee peal sõudmas ja ka mõnes sõudelaagris, kus on samasugused asjaarmastajad koos. "Olen hakanud rohkem trenni tegema ja nüüd on see mul lausa elustiil," kinnitab ta. "Treenin nädalas 4-5 korda, 1-1,5 tundi korraga,“ rääkis ta ja lisas, et aja sisse kuulub ka jõutreening.
Saad märgib, et temal treenerit pole, küll aga on ta ise palju uurinud. "Sellise ise nokitsemisega õnnestus viimaselt EMT sisesarjalt ka medaleid noppida, lisaks treenisin ka maailmarekordiks ise nö sisetunde järgi," ütleb ta.
Saad arvab, et parim, mida sõudmine on talle andnud, on uued toredad inimesed, kellega suhelda. "Teine suur pluss on hea tervis ja aktiivne eluviis," on ta veendunud. Sõudmine on talle õpetanud, et kui millegi vastu on suur huvi, tasub nö gaas põhja vajutada, süveneda, kuna siis võib midagi suurt korda minna.
Ka Saad leiab, et sõudmine sobib kõigile, aidates harrastajal end vormi saada või selles püsida. "Erinevalt jooksmisest koormab sõudmine ka ülakeha ning tööd teevad 80% lihastest, lisaks treenib see ka südant ja kopse." Harrastajad, kes alaga juba piisavalt tegelnud, tunnevad kindlasti, et nende füüsis ja vastupidavus on paremaks läinud, selgitab Saad ja lisab, et selles spordi võlu peitubki.
Saad on suur ergomeetri harrastaja ning praeguseks on kogunenud sõudemeetreid üle 4 miljoni. "Tippsõudjad kasutavad ergomeetrit kõige rohkem talvel, harrastajad nagu mina, ka suvel," tõdeb ta. "See pole küll päris see, mis vee peal sõudmine, kuid füüsilist vastupidavust aitab väga hästi arendada."
Väga populaarne sõudmine Saadi sõnul Eestis siiski pole. "Võib-olla eelistavad noored rohkem alasid, mille ümber on rohkem melu – nagu korvpall või jalgpall, mida käivad tribüünitäied inimesed vaatamas ja kus liiguvad ka suuremad sponsorlusrahad," usub ta.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Sport
Hetkel kuum