Sel aastal oleme näinud idufirmade ehk niinimetatud ükssarvede arvu plahvatuslikku kasvu. Ulmelised hinnatasemed ei saa viidata muule kui spekulatiivsele mullile idufirmade valdkonnas, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse.

- Fredy-Edwin Esse
- Foto: Raul Mee
Juuli lõpus kuulsime, kuidas taksoteenuseid vahendav idufirma Uber kaasas raha, mis viis firma turuväärtuse 51 miljardi dollarini. Varem oli seda suutnud vaid Facebook, kes 2011. aastal kaasas samuti 51 miljardit dollarit. Aasta hiljem börsile minnes oli firma turuväärtus juba kahekordne.
Erand kipub reegliks
Uber ei pruugi enam kauemaks suureks erandiks jääda, sest ka teised firmad kaasavad järjest suuremaid summasid ning tõenäoliselt lööb Hiina nutitelefonide tootja Xiaomi järgmisena Uberi ja Facebooki rekordi üle.
Miljardi dollarilise turuväärtusega idufirmasid hakati nimetama ükssarvedeks, sest sellised firmad olid haruldased ja reeglit kinnitavad erandid. Vaadates praegu ükssarvede hulka, siis võiks juba väita, et tori hobune on ka haruldasem.
Aasta alguses oli ükssarvi 77, kuid juulis oli see number tõusnud juba 104 firmani. Poole aastaga kasvas ükssarvede hulk 35%! Teine murettekitav näitaja: sel aastal viidi üle maailma läbi 107 niinimetatud megainvesteerimisraundi, mille raames kaasati üle 100 miljoni dollari. Eelmise aastaga võrreldes on kasv lausa 56%.
Idufirmade väärtuste tõus tuleneb osalt sellest, et tavapäraselt mitte idufirmadesse panustanud investorid, nagu aktsiafondid, riskifondid, pensionifondid ja teised investorid jooksevad ummisjalu, rahapatakad käes lehvimas, lootustandvamate idude poole sooviga võimalikult vara pardale saada. Siin on palju teisigi väiksemaid tegureid, kuid see on üks peamisi.
Ma näen aga probleemi tekkimas, kui eelkõige USA börsid hakkavad langema (mida need juba tasahaaval teevad). Väljuda miljardi dollarilise turuväärtuse juures on raskem kui raha kaasata ning börsil sellist hurraad idufirmade suunal ei kuule. Kui turud peaksid kukkuma, siis muutuksid väljumised veelgi raskemaks, IPOd lükataks kaugemale tulevikku ning idud peaksid tõenäoliselt uut raha kaasama madalama hinnatasemega kui varem.
Suured on rasvas, hätta sattuvad pisemad
Hea näide on Facebook, kes 2009. aastal oli sunnitud raha kaasama 35% madalama väärtusega kui varasemas raundis. Siin on kaks mõjuvat asjaolu: tegu oli globaalse finantskriisiga ning tegu oli Facebookiga.
Kui börs kukub ja lõhkab spekulatiivse idufirmade mulli, siis on suurematel ükssarvedel nagu Xiaomi ja Uber piisavalt rasva, et pikk talv üle elada. Mina muretseks eelkõige nende nooremate ja väiksemate pärast, kelle jalad ja kael jäävad liiga lühikeseks, et ulatuda neid toitva investori käeni.