Endine alluv: Kilk punus Skorpioniga hämara skeemi

Kuus aastat tagasi juunikuus ostis turvaettevõte Pristis Rein Kilgi firmalt Transcom Grupp turvafirma Skorpion Julgestusteenistus. Seni tegeles Pristis ainult nõrkvoolu- ja turvasüsteemide paigalduse ja hooldusega. Peagi hakkas Pristise suuromaniku Indrek Sepa ja Kilgi vahel tüli kerima - pärast käte löömist selgus Skorpioni hindamisaruandest firma väärtus.

Sepp oli nördinud, et väärtus oli näiteks ühekordsete tuludega üles blufitud. "Kõike eitatakse. See on äärmiselt nördimaajav ja kummaline käitumine suurärimehe poolt. Samas… Üks hea tuttav küsis, kui kuulis, et tegin Kilgiga tehingu, kas ma juba kohtusse ei olegi jõudnud," rääkis Sepp aastaid tagasi Äripäevale.

"Olen pehmelt öeldes pettunud. Minuga on Sepp kõnelnud viimase ajani üsna mesisel toonil ja mulle pole ta kordagi mingeid pretensioone esitanud," kostis seepeale Kilk ja lisas, et Pristis jäi suured summad võlgu. Samal ajal oli õhus kahtlus, et kaudselt loob Kilk Pristisele konkureerivat turvafirmat.

K-Valve, mille kaubamärk oli Skarabeus, juht Vladimir Klimušev müüs 2008. aastal kahjumis olnud turvafirma Skorpion endisele nõukogu esimehe Ivar Lahi lähedasele Elina Leppojale, kes müüs selle hiljem Lahile. Lahi ja Kilk kinnitasid, et Kilgil ei ole Skarabeuse kaubamärgi all tegutseva turvafirmaga tegemist ja investeeringu tegi Lahi isiklikest säästudest.

Kilgi endine usaldusalune Karl Liivapuu, kes ostu ajal ASi Transcom juhatusse kuulus, põrutas sel aastal ASi Transcom esitatud hagile vastates, et Kilk ei kavatsenud turvaärist väljuda, vaid osales uue firma loomises varjatult, et leppetrahvi vältida. Näiteks kinnitavat seda e-kirjad. Antud väiteid Kilk Äripäevale ei kommenteerinud.

"Et asutada mingit turvaettevõtet, eeldab see teatud tegevusi, alates litsentsist, rahastamisest ja töötajatest. Praktiliselt algas see protsess kohe. Kahtlused olid, aga kuna Kilk tegutses variisikute kaudu, siis asi toimis," ütleb nüüd Liivapuu Äripäevale. Liivapuu sõnul oli tema roll finantseeringu leidmine. Rahastamise korraldamine ja organiseerimine. "See, mis puudutab vaiba alt tõmbamist, on puhtalt juriidiline küsimus. Minul puudub selleks pädevus. Aga loomulikult olin kursis. Mis puudutas K-Valvet, siis suhtlesin pankadega."

"Rein Kilk ajas mingit udu. Et ei tea, võib-olla investorid kuskilt Venemaalt ja ei tea, kes selle Skarabeusi taga võiksid küll olla. Tollal oli ta K-Valve. Vot tõesti ei oska öelda, naljakas lugu jah," sõnab praegu Indrek Sepp. "Esimesel aastal ei tohtinud ta konkureerida, siis ei juhtunud sisuliselt midagi. Kui aasta täis sai, ilmus paralleelselt firma, tegevused, klientide ja inimeste äravool."

TKahe ärimehe ettevõtted maandusid tööstus- ja kabanduskoja juures tegutsevas arbitraažkohtus. Vaidlus käis viimaste osamaksete tasumise üle. Pristis maksis Skorpioni aktsiate eest väidetavalt 30 miljonit krooni, kuid 13 miljonit jäi tasumata, mis oligi peamine tüliõun. Pristis jäi Transcomile kohtus alla, ning pidi maksma põhisumma ja intressid.

"Kui ostad konkreetset lepingute paketti, suudad kirjeldada kõiki anomaaliaid, mis võivad olla, palkad parimad advokaadid, kelle abil teed kinnituste listi, aga välja tuleb ikka nii, nagu tuleb. Järelikult on tal (Kilgil - toim) juriidilist kogemust rohkem ja las ta siis teeb kellegi teisega järgmisi asju," räägib Sepp, kes ei valiks enam kommertskohtusse minekut. "Ja mittekonkureerimise aja jätaksin pikemaks, minimaalselt kolmeks aastaks. Siis oled suutnud võõra ettevõtte integreerida, inimestega kokku sulanduda, klientidega mõtteid vahetada. Siis võib-olla see klientide kättesaamine firmast ei ole nii lihtne. Muus osas ma ei teeks teisiti."

Kuna osa majandustegevusest liikus konkureerivasse firmasse, siis Pristise majandustegevus kannatas, hindab Liivapuu. "Sepp sõlmis kokkuleppe, kus tasus ära raha, viimase ostuhinna pluss viivised ja intressid."

Sepa sõnul on Kilgi tugevus usalduse võitmine. "Nägu ta oskab teha sellist, et mine või ise appi, aga tegelikult on okei. Käib nendel samadel üritustel, kus alati on käinud. Õitseb ringi. Räägib kõigiga vabalt. Need, kes teda kuulama jäävad, suudab ära tinistada, nii et teda suu ammuli kuulama jäävad. Mingil hetkel suudab ta tekitada mõjusfääri, aura, mida on suhteliselt kerge uskuma jääda," lisab Sepp.

"Rein Kilgi näol on tegu Eesti rahvusliku rikkusega - kohalik Ostap Bender. Erinevalt Benderist, kes loo lõpul jääb tühjade pihkudega," muheleb Liivapuu, "on Kilgi netoväärtus täna siiski 40-50 miljonit eurot. Loomulikult on varad naiste, advokaatide ja teiste nimel."