Kuidas läbirääkimisi pidada?

On selge, et prantslase ja ameeriklasega ei saa äriläbirääkimisi ühtemoodi pidada. Õigupoolest peab see reegel paika eri kultuuride kohta üle kogu maailma.

Business Insider kirjutab, et Briti lingvist Richard D. Lewis andis hiljaaegu välja kolmanda versiooni raamatust „When Cultures Collide“, mis käsitleb riigiti erinevaid juhtimisstiile, kommunikatsiooniviise ning kultuurilisi identiteete.

Lewis, kes räägib kümmet võõrkeelt, nendib, et üldistusi teha on üsna raske, kuna alati on risk ebaõiglaseks hinnanguks. Samas nendib ta, et teatud tunnusjooned on eri rahvuste suhtlemisstiilide puhul siiski nähtavad.

Rootslased eelistavad mitmekülgseid ning laialivalguvaid arutelusid.

Soomlased see-eest eelistavad lakoonilisust.

Norralased on suhtlusstiili poolest midagi rootslase ja soomlase vahepealset.

Šveitslased eelistavad suhtlemises otsekohesust, samas pole nad agressiivsed suhtlejad. Šveitslased on reeglina oma toodete ja nende kvaliteedi suhtes enesekindlad.

Ungarlased eelistavad konkreetsuse ning loogiliste argumentide asemel hoopis läbi lillede kõnelemist.

Bulgaarlased pole läbirääkimistes eriti otsekohesed, vaid eelistavad ümber nurga kõnelemise varianti. Samas püütakse leida mõlemale osapoolele sobivaid variante, mis, paraku küll, reeglina bürokraatia poolt kihva keeratakse. 

Poolakate suhtlusstiil varieerub kõvasti: sõnakast konkreetse ja pragmaatilseni.

Taanlased armastavad keskenduda faktidele, ent samas on nad ka sõnaosavad ning nendega võib arendada pikki arutelusid, mis võivad päädida teema või idee üleanalüüsimisega.

Hiinlased on suhtlusstiililt konkreetsemad kui enamik teisi Ida-Aasia rahvaid. Ärikohtumisi peetakse reeglina info kogumiseks, lõplikud otsused tehakse mujal.

Singapurlastega suheldes peaks arvestama sellega, et partnerlussuhte ülesehitamine võtab aega, läbirääkijatena on nad kavalad ning nupukad.