Läti lõi kokku euroliidu eesistumise kulud

2013. kuni 2015. aastani on Läti kulutanud ettevalmistustele ja ürituste läbiviimisele 80 miljonit eurot, millest 45 miljonit olid otsesed kulud, 36 miljonit aga läks palgamakseteks.

Tänavu õnnestus Lätil eesistumise eelarvest kokku hoida üle 15 miljoni euro, mis seaduse järgi kantakse riigikassasse – kokku on Läti säästnud 27 miljonit eurot, teatas välisministri nõunik Martins Dregeris.

Suurim kokkuhoid tuli erinevate ettevõtmiste ettevalmistamise ja läbiviimise pealt. Läti korraldas 197 üritust, millest 10 olid ministrite mitteametlikud kohtumised, 44 konverentsi, 19 kõrgetasemelist kohtumist, lisaks veel idapartnerluse tippkohtumine Riias, kümmekond valitsusväliste organisatsioonide projekti ning 114 ekspertide kohtumist.

Suurem osa kulutusi läks kaastööliste palkadele: kahe aasta jooksul maksti ettevalmistajatele ja läbiviijatele 36 miljonit eurot.

Et tagada tõrgeteta töö Brüsselis, võeti juurde hulga töötajaid – tavalise 70-80 asemel oli eesistumisajal Lätil Brüsselis kuni 183 inimest.

Euroopa Liidu eesistujariik on ELi liikmesriik, kes vastutab ajutiselt Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järel. Iga ELi liikmesriik on järjekorra alusel kuue kuu jooksul ELi eesistuja. Suurtele ja väikestele riikidele kehtivad ühesugused tingimused.

Läti järel võttis 1. juulist eesistujamaa ülesanded üle Luksemburg.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2018. aasta esimesel poolel.