Kui Eesti eesistumine Euroopa Liidus nihkub 2018. aasta asemel järgmisse aastasse, seisab valitsus silmitsi kulude-tulude ümbermängimisega 40 miljoni euro ulatuses.
- Eesti eesistumine Euroopa Liidus võib nihkuda poole aasta võrra kavandatust varasemaks. Foto: Scanpix/REuters
Rahandusminister Sven Sester selgitas valitsuse pressikonverentsil, et seni oli arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Kui aga eesistumine nihkub, tuleb leida võimalus kulutada kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal.
Kokku kulutab Eesti oma eesistumisele umbes 76 miljonit eurot, 6 miljoni eest kulutusi tehakse juba tänavu.
Nii Sester kui ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnasid pressikonverentsil, et kuigi Eesti eesistumise nihkumine pole parim lahendus, siis pole kahtlustki, et Eesti saab sellega siiski hakkama. Seni pole ühegi teise riigiga kokkuleppele saadud, et keegi teine võtaks üle Suurbritannia eesistumise järgmise aasta teisel poolaastal. Kui nii jääbki ja alternatiivi ei teki, siis Eesti teeb selle asja ära, märkisid ministrid.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.