Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB: lõhe tööstuse ja kaubanduse vahel süveneb

    Eesti kaubandus õitseb ja tööstus kiratseb.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Lõppeval nädalal avaldati mitmed olulised majandusindikaatorite uuendused, mis tõid valdavalt negatiivseid uudiseid.

    Seis on selline, et tööstustoodang on languses, tellimused vähenevad ja töötajate palk ei kasva ettevõtete suurema tulu, vaid investeeringute arvelt, kirjutab nädalaanalüüsis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
    Tööstust hoiavad võtmesektorid. Esmaspäeval avaldatud jaemüügi ja tööstustoodangu mahuindeksid kinnitasid seniste trendide jätkumist majanduses – kaubandus õitseb ja tööstus kiratseb. Teises kvartalis alguse saanud tööstustoodangu vähenemine on vähemalt juuli põhjal jätkumas. Juulis langesid tööstuse mahud lausa -6%, mis on selle aasta suurim kukkumine. Töötlevas tööstuses kahanes mahuindeks -2%. 
    Toodangu langust on mõjutanud odava importelektri tõttu kahanenud energiatootmine, majandusraskused tähtsatest ekspordi sihtriikides, kuid ka 2014. a. suve ja sügise väga kõrge tootmismaht elektroonikatööstuses, mis aastavõrdluses tegevusalade keskmist allapoole veab.
    Õnneks ei ole arengud tööstuses üheselt negatiivsed. Mitmed Eesti tööstuse tuumiksektorid – puidutööstus, mööblitööstus, metallitööstus – on läbi aasta näidanud tugevat ja stabiilselt kasvu. Metalltoodete tootmine on senini tõusnud aastavõrdluses 4%, kus vastupidiselt üldisele trendile on suur abi olnud ekspordi kasvust Soome suunal. Mitmed sealsed ettevõtted on jätkanud tootmise järg-järgulist ületoomist Eestisse, mis kaubavahetust suurendab. Rootsi kiire majanduskasv ja sealsete suurklientide nõudlus on märkimisväärselt kasvatanud Eesti mööblitööstuse toodangut, mis juulis tõusis lausa 14%.
    Väga häid tulemusi on näidanud ka puidutööstus, mis juunis ja juulis on aastavõrdluses 9% kasvanud. Muidu peamiselt Rootsi ja Soome emaettevõtetele ning klientidele toetuv haru on kasvu suutnud tekitada teistel turgudel – Taanis, Lätis, Suurbritannias.
    Mitme võtmesektori edu ei muuda aga olematuks asjaolu, et enam kui pooled tööstusharudest olid toodangumahu kasvult juulis miinuses. Kehvale trendile viitab ka töötleva tööstuse uute tellimuste vähenemine, mis juulis oli aastavõrdluses -15%. Mitmed majandusprognoosid eeldavad välisnõudluse teatavat hoogustumist aasta teises pooles. Kui need ootused ei realiseeru, siis on oodata korrektsioone ka prognoosijate ennustustes.
    Jaemüügi jätkuv hea kasvutempo on ületanud ootusi ja kestnud pikemalt kui aasta alguses oleks võinud arvata. Kasvav palk, soodsad hinnad ja odav kütus suurendavad tarbimisvõimalusi veelgi.
    Keskmine palk jõudmas ettevõtjate taluvuspiirini. Teisipäeval rõõmustas statistikaamet Eesti tööinimesi teatega, et keskmine palk küündis selle aasta teises kvartalis 1082 euroni, olles eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud ligi 6%. Seoses tulumaksumäära languse ja maksuvaba tulu tõusuga sellel aastal, kasvas keskmine netopalk lausa 7,3%.
    Et aeglaselt kasvav majandus nii tempokat palgatõusu pikalt välja ei kannata, oli teada juba varem, kuid viimased kuud on selle ebakõla tagajärgi selgemalt ilmutama hakanud. Juunis ja juulis toimunud registreeritud töötuse suurenemine, just Harjumaal ja naiste hulgas, näitab, et ettevõtted on järeldused teinud ja asunud oma tegevust tööjõukulude ohjamiseks ümber korraldama.
    Teatav palgasurve on ettevõtjatele pikas perspektiivis kahtlemata hea. Kui töötaja palka juurde ei küsiks, siis oleks paratamatult väiksem ka ettevõtja motivatsioon otsida võimalusi tegevuse tõhusamaks muutmiseks ja väärtusahelal üles liikumiseks. Vahel võib surve osutuda aga liialt suureks ja paindumise asemel toimub murdumine – ettevõte peab uksed sulgema. Et paljudel tegevusaladel on käive ja kasumid vähenenud ning välisnõudluse taastumine viibib, ei saa järske kohandumisi välistada.
    Ettevõtete kasumi vähenemine jätkub. Oodatult vähenes aasta teises kvartalis ettevõtlussektori kasumlikkus. Langus oli seejuures äärmiselt laiapõhjaline ja kasum suurenes vaid üksikutel tegevusaladel. Praegusest väiksem oli teise kvartali kogukasum viimati 2010. aastal.
    Ettevõtete kasumid vähenevad ebakõla tõttu müüginäitajate ja palgakasvu vahel. Kui ettevõtete müügitulu vähenes II kvartalis 3%, siis tööjõukulud tõusid 6%. Üllatavalt oli üks suurima tööjõukulude kasvuga sektoreid majutus ja toitlustus (+16%), kus keskmine palk suurenes samas 8%. Majutuse tegevusalal suurenesid tööjõukulud lausa 22%. Et majutus ja toitlustusettevõtete arv on samal ajal märkimisväärselt vähenenud, viitab see maksuameti töö mõjule töötajate registri näol.
    Suurematest tööstusharudest on tööjõukulud kasvanud väga kiiresti metalltoodete tootmises (+22%), kuid võrreldes eelmise aastaga on sektorisse lisandunud rohkem kui 200 ettevõtet ja 2000 töötajat. Head tulemused puidutööstuses on kasvatanud sektori hõivet ja palkasid, mis väljendub 12% kõrgemas tööjõukulus.
    Ettevõtete investeeringud vähenesid II kvartalis 3% võrra. See tähendab, et eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes toimub investeeringute kahanemine juba seitsmendat kvartalit järjest. Kui 2015. aasta esimeses kvartalis oli investeeringute vähenemine põhjustatud peamiselt suurest kukkumisest energeetika- ja põllumajandussektoris, siis seekord puudutas see oluliselt suuremat hulka tegevusaladest. Kui esimeses kvartalis panustas energeetikasektor koguinvesteeringutesse negatiivselt, siis teises kvartalis oli olukord vastupidine.
    Kevadkvartalis tehti energeetikasektoris investeeringuid ligi 100 mln euro eest, mis moodustas ettevõtlussektori koguinvesteeringutes pea 20%. Suurinvesteeringu peasüüdlasena võib kahtlustada Eesti Energiat ja Auvere elektrijaama ehitust. Suuremaid  investeeringuid tehti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes veel kinnisvara-alases tegevuses (+8 mln eurot), haldus- ja abitegevustes (+5 mln) ning hulgi- ja jaekaubanduses (+5 mln).
    Suure negatiivse panuse koguinvesteeringute vähenemisse jättis veondus ja laondus (-21 mln), põllu- ja metsamajandus (-14 mln) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (-13 mln). Töötlevas tööstuses väärib ära märkimist 2,4 mln võrra suurenenud investeeringuid puidutööstuses.
    Lõhe tööstuse ja kaubanduse vahelFoto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.