SEB: lõhe tööstuse ja kaubanduse vahel süveneb

Õnneks ei ole arengud tööstuses üheselt negatiivsed. Mitmed Eesti tööstuse tuumiksektorid – puidutööstus, mööblitööstus, metallitööstus – on läbi aasta näidanud tugevat ja stabiilselt kasvu. Metalltoodete tootmine on senini tõusnud aastavõrdluses 4%, kus vastupidiselt üldisele trendile on suur abi olnud ekspordi kasvust Soome suunal. Mitmed sealsed ettevõtted on jätkanud tootmise järg-järgulist ületoomist Eestisse, mis kaubavahetust suurendab. Rootsi kiire majanduskasv ja sealsete suurklientide nõudlus on märkimisväärselt kasvatanud Eesti mööblitööstuse toodangut, mis juulis tõusis lausa 14%.

Väga häid tulemusi on näidanud ka puidutööstus, mis juunis ja juulis on aastavõrdluses 9% kasvanud. Muidu peamiselt Rootsi ja Soome emaettevõtetele ning klientidele toetuv haru on kasvu suutnud tekitada teistel turgudel – Taanis, Lätis, Suurbritannias.

Mitme võtmesektori edu ei muuda aga olematuks asjaolu, et enam kui pooled tööstusharudest olid toodangumahu kasvult juulis miinuses. Kehvale trendile viitab ka töötleva tööstuse uute tellimuste vähenemine, mis juulis oli aastavõrdluses -15%. Mitmed majandusprognoosid eeldavad välisnõudluse teatavat hoogustumist aasta teises pooles. Kui need ootused ei realiseeru, siis on oodata korrektsioone ka prognoosijate ennustustes.

Jaemüügi jätkuv hea kasvutempo on ületanud ootusi ja kestnud pikemalt kui aasta alguses oleks võinud arvata. Kasvav palk, soodsad hinnad ja odav kütus suurendavad tarbimisvõimalusi veelgi.

Keskmine palk jõudmas ettevõtjate taluvuspiirini. Teisipäeval rõõmustas statistikaamet Eesti tööinimesi teatega, et keskmine palk küündis selle aasta teises kvartalis 1082 euroni, olles eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud ligi 6%. Seoses tulumaksumäära languse ja maksuvaba tulu tõusuga sellel aastal, kasvas keskmine netopalk lausa 7,3%.

Et aeglaselt kasvav majandus nii tempokat palgatõusu pikalt välja ei kannata, oli teada juba varem, kuid viimased kuud on selle ebakõla tagajärgi selgemalt ilmutama hakanud. Juunis ja juulis toimunud registreeritud töötuse suurenemine, just Harjumaal ja naiste hulgas, näitab, et ettevõtted on järeldused teinud ja asunud oma tegevust tööjõukulude ohjamiseks ümber korraldama.

Teatav palgasurve on ettevõtjatele pikas perspektiivis kahtlemata hea. Kui töötaja palka juurde ei küsiks, siis oleks paratamatult väiksem ka ettevõtja motivatsioon otsida võimalusi tegevuse tõhusamaks muutmiseks ja väärtusahelal üles liikumiseks. Vahel võib surve osutuda aga liialt suureks ja paindumise asemel toimub murdumine – ettevõte peab uksed sulgema. Et paljudel tegevusaladel on käive ja kasumid vähenenud ning välisnõudluse taastumine viibib, ei saa järske kohandumisi välistada.

Ettevõtete kasumi vähenemine jätkub. Oodatult vähenes aasta teises kvartalis ettevõtlussektori kasumlikkus. Langus oli seejuures äärmiselt laiapõhjaline ja kasum suurenes vaid üksikutel tegevusaladel. Praegusest väiksem oli teise kvartali kogukasum viimati 2010. aastal.