Loota järgmisel aastal tööjõu probleemi kergenemist oleks naiivne, kuid tööjõupuudusest tulenevast palgasurvest tuleb mulli lõhkemise vältimiseks tõsta palka siiski üksnes tootlikkuse kasvuga võrdses tempos, ütles Prisma juht Janne Lihavainen.
![Kuigi tööjõupuuduse tõttu on palgasurve suur, on Prisma juht Janne Lihavainen veendunud, et palgakasv ei tohi ületada ettevõtte tootlikkust.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=a1049db1-7d4c-5bb8-b543-3b4b679dda0b&width=3840&q=70)
- Kuigi tööjõupuuduse tõttu on palgasurve suur, on Prisma juht Janne Lihavainen veendunud, et palgakasv ei tohi ületada ettevõtte tootlikkust. Foto: Andras Kralla
Järgmise aasta äriplaani koostades näeb Lihavainen küll väikest käibekasvu, kuid ettevaatlikku, mitte eriti kiiret. Ta loodab, et turg areneb rahulikult, Prismal on eesmärk kasvada kiiremini kui konkurendid.
„Uusi maju Prisma algaval aastal kahjuks ei ehita, aga investeerime olemasolevatesse. Teeme uuendusi, kuid mitte midagi radikaalset. Kasutame pinda paremini ja värskendame pisut poode. Mida täpsemalt teeme, on veel saladus,“ ütles Lihavainen.
Kevadel suleti D-terminali lähistel asunud väike Prisma Express kauplus, selle asemel avati Lihavaineni sõnul Sikupilli Prismas e-pood.
„Kliendid saavad teha internetis ettetellimuse ja ka paljud turistid, kes tulevad autoga, sõidavad siis Sikupillisse oma ostudele eraldi e-poe kassasse järele. See on üks asi, mida oleme seni konservatiivselt proovinud, aga kogemused on positiivsed, järgmisel aastal plaanimegi seda teenust edasi arendada,“ selgitas ta.
Palk peab kasvama mõistusega
Lihavainen ütles, et kui vaid oleks kedagi palgata, võtaks Prisma kohe mõned kümned inimesed tööle. „Kuna pole lootust, et Eestis töötajate arv järgmistel aastatel kiiresti tõuseks, sest järgmised põlvkonnad lihtsalt pole suuremad, on tööjõu olukorra kergemaks minemine põhjendamatu unistus,“ märkis ta.
„See tähendab, et surve palkade tõstmiseks on olemas, aga tööandjad peavad pidama kinni reeglist, et palku tõstetaks vaid efektiivsuse tõusmise tempos, muidu kaotavad Eesti firmad konkurentsivõime ja kaovad ka töökohad,“ lisas Lihavainen.
Ta selgitas, et muidugi tahab ta, et palgad oleksid Eestis kõrgemad, sest siis on ka klientidel rohkem raha, kuid sellest veelgi tähtsam on jätkusuutlik palgakasv. Arenguruumi tootlikkuse kasvuks on tema sõnul aga Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes päris palju, seega on ka positiivne lootus palgakasvuks.
„Kui palgakasv on aga kiirem kui firmade tootlikkuse kasv, puhutakse üles palgamull, mis ühel päeval jälle lõhkeb. See oleks praegu kõige hullem stsenaarium,“ tõdes ta.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele