• Jaga lugu:

    Gross sõjapõgenikest: mul on piinlik!

    Grossi sõnul peaksid lolli juttu ajavad inimesed peeglisse vaatamaFoto: Andres Haabu

    Lääne-Virumaa suurettevõtja ja OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul on tal eestlaste sõjapõgenikesse suhtumise pärast piinlik ja häbi. Samuti ei mõista ta lipsudes omavalitsusjuhte, kes mugavustsoonis ja hirmus neid ära põlgavad.

    Gross ütles intervjuus Äripäevale, et kindlasti leiaks ka tema oma ettevõttes põgenikele tööd, aga enne oleks vaja teada nende oskusi.
    Mida Teie arvate, kas ja kuidas peaks sõjapõgenike teemaga Eestis tegelema?
    Eesti inimesel on see loomuomadus, et kui teda aidatakse, siis see läheb väga kiiresti meelest ära. Praegu on selline olukord, et sellest (põgenike teemast - toim) mööda vaadata ja lolli mängida ei saa mitte kuidagi. Ja kui nad tulevad jõuga üle piiri, siis me peame nad vastu võtma, mitte midagi pole teha.
    Iga inimene peaks mõtlema sellele, mida ja kuidas ta saab ära teha. See, et vallad nii kergekäeliselt vastavad, et mitte ühtegi pagulast ei võeta vastu – see on täiesti vastutustundetu. Nad on mugavad ja istuvad seal lipsud ees oma toolide peal. See on inetu ja selliseid asju on väga paha lugeda.
    Kindlasti on võimalusi. Kuid kohe öeldakse, et me ei aita ja me ei saa.
    Kas teie ettevõttel reaalselt oleks töölisi vaja või midagigi pakkuda?
    Ma ei tea, mida nad oskavad. Nad tuleks enne selekteerida vastavalt oskustele. Ma ei taha näidata, et tahaksin sellest asjast kasu lõigata, kuid see probleem on üleval ja me ei saa sellest üle vaadata. Midagi pole teha. Hullem on see, kui nad pannakse kuskile territooriumile istuma. Pigem leida neile ikka võimetekohast tööd. Inimesed peavad mõtlema selle teema peale, nad peaksid peeglisse vaatama, enne kui lolli juttu ajavad.
    Kindlasti saab neile töö leida, kuid esmalt on vaja tahet. Kui esimene reaktsioon on, et „meile pole neid vaja!“ ja ollakse nende suhtes suletud, siis ei tulegi järgnevat juttu. Kindlasti leiduks ka meie ettevõttes tööd.
    Kas ettevõtjad võiksid põgenikke ka muudmoodi aidata – rahaliselt, toiduga…?
    Ma usun kindlasti, miks mitte. Sotsiaalseid projekte teevad normaalsed ettevõtjad üle maailma kogu aeg, miks meil ei peaks seda siis tehtama. Kui on konkreetsed juhud ja konkreetsed vajadused näiteks. 
    Meie firma on kindlasti üks nendest, kes on valmis aitama. Kuid seda kõike ei saa organiseerida üks ettevõte. Ettevõtja tuleb tööle ja maksab riigile makse ja töötajatele palkasid, see on eelkõige ikkagi riigi ülesanne. Kui omavalitsustel on blokk ees, siis... Kõigepealt peaks sealt see asi pihta hakkama.
    Mina ütlen ausalt, et minul on selle asja pärast piinlik!
    Paljudel on piinlik. Ometi midagi nagu ei tehta.
    Küsimus on ka selles, et kui Eesti rahva seas tehakse küsitlusi, siis uskumatult suur osa on pagulaste vastu. Eks mul oleks ka ju kavalam selle jutuga kaasa minna. Kuid mina ei häbene seda öelda. Mul on häbi!
    Kuidas seda muuta ja parandada saaks?
    Riigi poolt peaks midagi tegema ja ka ajakirjanduse osa on suur, et oleks erinevaid arvamusi ja oleks rohkem neid inimesi, kes oleksid valmis teemast rohkem rääkima ja inimeste arvamust muutma. Maainimene on ju veidi pime ja tihti on põhjendamatud kartused. Asjad tuleks lahti rääkida. Pagulased on ju samasugused inimesed. Praegu need arvud on ju ka nii pisikesed, et millest me üldse räägime!?
    Meil töötab näiteks üks itaallane kondiitrina. Itaalia on küll ELi liige, kuid siiski teine kultuur. Ta ei osanud alguses isegi inglise keelt, kuid ta on äärmiselt sõbralik ja optimistlik ja saab kõikidega hästi läbi. Inimeste kartused on põhjendamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Kuidas väljuda õpilasfirma programmist päris firma omanikuna Samm-sammult: kuidas teha edukas äri
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Arvuti hakkab elektri asemel kasutama valgust
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.