Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline leping valida?

    Tavapärane töösuhe, mida reguleerib töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping, ei ole alati parim ja ainuvõimalik viis töösuhet reguleerida.Foto: Sven Arbet

    Tavapärane töösuhe koos tavalise lepinguga ei ole alati parim variant, kuidas töösuhet reguleerida.

    Oleme harjunud sõlmima töö tegemiseks töölepinguid, samas sunnivad töötajate ja tööandjate muutuvad vajadused otsima uusi lahendusi, sest tööseadused on meil ikkagi suhteliselt jäigad, kirjutab Karin Madisson ajakirjas Personali Praktik.
    Tavapärane töösuhe, mida reguleerib töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping, ei ole alati parim ja ainuvõimalik viis töösuhet reguleerida. Olenevalt töö iseloomust tasuks kaaluda teisigi võimalusi, selliseid, mis võimaldavad töötamist korraldada töölepingust palju paindlikumalt.
    Töölepingu alternatiive saab kasutada, kui töö tegijal ei ole vaja alluda tööandja korraldustele ja juhtimisele ning soovitakse saavutada olukord, kus töö tegija on tegevuse korraldamisel vaba, määrates ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi.
    Alternatiivide kasutamisel ei tule järgida rangeid tööõiguse norme ja see annab võimaluse kokku leppida paindlikult kõigis olulistes küsimustes.
    Nii näiteks ei pea tasu maksma miinimumpalga ulatuses (tasu võib sõltuda tulemustasust) või igal kuul. Töö tellijal pole kohustust tagada töö tegijale tööd. Samuti ei pea tööandja muretsema puhkuse, haiguspäevade või ületunnitöö hüvitamise pärast. 

    Töövõtuleping

    Selle lepinguga määratakse eesmärk – kindlapiiriline, objektiivselt mõõdetav tulemus, mille saavutamisele on leping suunatud. Kokkulepitud tulemuse saavutamata jäämisel ei ole tööandja üldjuhul kohustatud tehtud töö eest tasu maksma.

    Meeles tuleb pidada, et töövõtulepingut ei pea täitma isiklikult, vaid töö tegemise võib delegeerida kolmandale isikule (väga levinud ühekordsete projektide korral).

    Käsundusleping

    Vastupidi töövõtulepingule, on mõeldud isiklikult täitmiseks. Vaatamata sellele on käsundisaaja oma tegevuse korraldamisel vaba.

    Käsundusleping sobib tööandjale, kellele on oluline teenuse osutamise kulg ja teenuse kvaliteet. Käsunduslepingu puhul ei ole eesmärgi saavutamata jätmine tingimata kohustuse rikkumine, mis võimaldaks jätta tehtud töö eest tasu maksmata.

    Lepingu ülesütlemisel tekib käsundisaajal õigus proportsionaalsele osale tasust ülesütlemise hetkeks juba osutatud teenuse eest (teatud juhtudel on käsundisaajal õigus nõuda kogu tasu ja kulutuste tasumist).  

    Levinuim kasutusala on juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud või muud sarnase iseloomuga lepingud.

    Agendileping

    Lepingu puhul on tegu teenuse osutamise lepinguga, mille iseloomulik tunnus on püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides (nt müügiinimesed). Kui iseseisvat lepingute sõlmimise õigust ei ole, on tegemist maaklerilepinguga.

    Olemuselt on sarnane töölepinguga, sest teenust pakutakse püsivalt. Kehtivad lojaalsuskohustus, ülesütlemistähtajad ja kohustus maksta lahkumishüvitist ning tasu eest on võimalik kokku leppida konkurentsipiirang.

    Erinevalt töövõtulepingust peetakse agendileping nõuetekohaselt täidetuks, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks ja vahendamiseks. Seega tuleb tasu maksta ka juhul, kui soovitud tulemust ei ole saavutatud. Samuti kohustub käsundisaaja tasuma lepingute eest, mis sõlmiti pärast agendilepingu lõppemist, kuid mille põhilise eeltöö tegi agent.  

    Rangeid reegleid ei pea järgima
    Paindlikumalt saab kokku leppida töösuhte lõpetamise viisid, töö tegemise aja ja koha. Olenevalt tööandja ja töövõtja vajadusest ja töö iseloomust võib töölepingu alternatiivide kasutamine olla soodne mõlemale poolele. Alternatiivid on näiteks töövõtuleping, käsundusleping, agendileping jne.
    Vaadeldud võimalused töösuhet korraldada on reguleeritud võlaõigusseaduses ja selle alusel on lepingu rikkumise korral mõeldav kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (täitmine, kahju hüvitamine, viivis, hinna alandamine, kinnipidamisõigus, lepingu ülesütlemine olulise lepingurikkumise korral), mis töösuhte puhul ei ole lubatud. Samuti on võimalik sellisel viisil töösuhteid reguleerides saavutada ka maksuefektiivsust.
    Meeles tuleks siiski pidada, et olenemata sõlmitud lepingust tuleb töötasult kinni pidada ja maksta üldjuhul samad maksud mis töölepinguga, välja arvatud juhul, kui töö tegija on FIE või äriühing.
    Renditöö pakub paindlikkust mõlemale poolele
    Ühe paindliku lahendusena võiksid tööandjad kaaluda renditöötajate palkamist. Renditöö võimaldab tööandjal vastavalt töökoormusele töötajaid rentida. Sellisel juhul sõlmitakse tööandja ja rendiagentuuri vahel tellimusleping. 
    Tööandja kohustus on renditöötaja juhtimine ja järelevalve. Renditöö kasutamine vähendab värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid ning on paindlik ka töötajatele, võimaldades projektipõhiselt või osaajaga proovida eri tööandjaid ja tööstusharusid.
    Tihti tuleb ette, et juhatuse liikmega on sõlmitud tööleping ning eeldatakse, et suhtele kohaldatakse töölepingu seadust. Juhatuse liikme korral tuleb silmas pidada, et lepingule kohaldub võlaõigusseadus ja et juhatuse liikme leping on olemuselt käsundusleping. 
    Juhatuse liikme leping loetakse juhatuse liikme ja ühingu vahel sõlmituks, kui nõukogu või osanikud on juhatuse liikme juhatusse valinud. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud tööleping, on vägagi vaieldav, kas see ka selliselt kehtib. Tihti on kohtus leitud, et töölepingu seaduse norme ei saa juhatuse liikmele siiski kohaldada.
    Autor: Karin Madisson, advokaadibüroo Sorainen AS partner
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.