Kuidas edukalt kasvada?

Kõik, kes on ettevõtte või organisatsiooni kasvatamisega kokku puutunud, teavad, et edukaks laienemiseks ei piisa lihtsalt väikese hästi toimiva süsteemi paljundamisest. Kasvamine toob kaasa hoopis uudse olukorra ja uudsed probleemid. Tihti kipuvad kasvamise käigus algne suurepärane eesmärk ja idee lahjenema või hoopis kaduma minema. Ometi on tipptaseme hoidmine arenevas ettevõttes väga tähtis.

Stanfordi majandusteadlased Robert Sutton ja Huggy Rao on aastaid paljusid ettevõtteid jälginud ning organisatsiooni kasvatamisega seotud probleeme uurinud. Tulemusi saab nüüd lugeda nende kahasse kirjutatud raamatust "Suurepärasuse kasvatamine“.

Kasvatamine kujuneb järjepidevamaks ja vähem valulikuks, kui seda ellu viivad inimesed on ühel meelel selles, mis on õige ja mis vale, mida tähele panna ja mida mitte. Tulemuslik kasvatamine eeldab ühistesse mõtteviisidesse uskumist ja nende järgimist ka igas väiksemas rühmas ja allüksuses. Arvuliste näitajate pidevast kasvatamisest ja oma logo kõigele pealekleepimisest ei piisa. Tuleb jälgida, et õige mõtteviisiga tuleksid kaasa kõik töötajad.

Aktiveerige kõik meeled

Polsterdage seda mõtteviisi, mida tahate levitada, toetavate vaatepiltide, helide, lõhnade ja teiste niisuguste nutikate vihjetega, mis on vaid vaevu märgatavad.

Mõtteviisi aitavad levitada ja kinnistada just peened nüansid, mis aktiveerivad kõik meeled. Meie veendumusi ja tegusid mõjutavad värvid ja kujutised, helid, lõhnad, maitsed ja esemed.

Samuti mõjutavad meid inimeste hääletoon ja näoilmed, see, kas nad vaatavad meile silma või ei, nende žestid ja hoiakud ning terve rodu pealtnäha tähtsusetuid ja tühiseid vihjeid, mis meid ümbritsevas maailmas leiduvad. Me saame oma mõtteviisi toestada, põimides kokku imepisikesi, isegi peaaegu märkamatuid vihjeid, mis mõjutavad mitut meelt.

Küsige endalt ja teistelt, mida on vaja selleks, et ühendada praegune hetk nende unelmatega, mida loodate kunagi hiljem ellu viia. Edu saavutamiseks on väga oluline veenduda, et lühikese tähtajaga ülesanded saavad tehtud, kuid mitte kaotada samal ajal silmist laiemat pilti.

Väga oluline on leida tasakaal kaugemate ja lühemate eesmärkide vahel. Kaugematele sündmustele mõtlemine on ühest küljest kasulik, sest siis keskendume me pikaajalistele eesmärkidele, kuid samas on see ka kahjulik, sest sunnib meid sepistama ebareaalseid fantaasiaid, kui me ei mõtle piisavalt hästi läbi, milliseid samme on vaja nende tulemusteni jõudmiseks.

Ometi on ka pidevalt silmapiiril terendavate tähtaegade ja lühiajaliste sihtide seadmisel oma varjuküljed: me keskendume kergesti kättesaadavatele eesmärkidele ja nendele sammudele, mida me just praegu astume, kuid unustame või jätame tähelepanuta pikemad perspektiivid.