IMF näeb Eesti majandusel nadimat kasvu

IMFi hinnangul ohustavad Eesti kasvuväljavaadet langusriskid ümbruskonnas. Eesti majandus sõltub tugevalt väliskaubandusest ning riigi pangandussüsteemis domineerivad piiriülesed pangagrupid, mistõttu Eesti majanduse käekäik on tugevalt seotud välismaailmas toimuvaga. Kaubanduspartnerite majanduskasvu oodatav paranemine jääb pigem ootustele alla, kui ületab neid. Globaalse finantsolukorra püsitus võib mõjutada laenupakkumist Eestis tegutsevate välismaiste pankade filiaalide kaudu. Kohalikud riskid puudutavad keskpikka perspektiivi ning on seotud potentsiaalse kasvu ja konkurentsivõime väljavaadetega.

Tugeva majanduskasvu säilitamine on probleem üle kogu maailma, nentis IMF, kuid see ülesanne on veelgi keerulisem Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis tervikuna. Globaalses plaanis ohustab majanduskasvu „uude keskpärasusse“ langemise risk, kuna investeeringud vähenevad, tootlikkuse kasv aeglustub ning mõju hakkavad avaldama ebasoodsad demograafilised näitajad. Kesk- ja Ida-Euroopas komplitseerivad neid probleeme eriti keeruline demograafiline olukord  ja keskmise sissetulekuni jõudmisega sageli kaasnev tootlikkuse kasvu aeglustumine.

Täna lõppenud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit keskendus Eesti majanduse kasvuvõimele. IMF-i hinnangul on Eesti majanduse kasvuvõime lähiaastatel suurusjärgus kuni 3 protsenti aastas ja see hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist.