Mertsina: keskpankadel pole enam mängumaad

Rahapoliitika ülevaatamine võib Mertsina sõnul tähendada euroalal kasutatavate rahapoliitiliste instrumentide mahu ja koosseisu muutust. „Kuigi euroala majanduskasv on tasapisi kosunud, on hinnakasv jätkuvalt nulli lähedal. 7 kuud kestnud EKP varaostuprogramm on ilmselt hoidnud ära deflatsiooni süvenemise, kuid 2-protsendilise inflatsiooni siht paistab veel lähiajal kättesaamatu olevat,“ ütles Mertsina.

Praegu on vara kindlalt öelda, kas EKP pikendab järgmisel aastal oma senist varaostuprogrammi, kuid arvestades maailmaturul toorainehindade jätkuvat madalseisu ja nende olulist mõju hindadele, võib seda praeguste hinnangute järgi vaja minna küll.

Peamiseks mureks on mõistagi Hiina majanduskasvu aeglustumine, tööstuse osakaalu vähenemine selle majandusstruktuuris ja koos sellega impordinõudluse langus. Veel paar aastat tagasi oli Hiina investeeringute juurdekasv pool globaalsest koguinvesteeringust. Möödunud aastaks oli see vähenenud umbes 40 protsendile ning sel aastal veelgi madalamale. Selline suur langus mõjutab läbi väiksema impordinõudluse toorainehindasid väga tugevasti.

Mis puutub täiendavasse rahapoliitilisse stimuleerimisse, siis ega keskpankadel enam oluliselt palju mängumaad instrumentide ja intressidena ei ole. Ühe võimalusena võiks rääkida näiteks keskpankades üleöö hoiustamise intressi täiendavast langetamisest. Samas ei tohiks riigid ainult rahapoliitilisele toele lootma jääda. Vaatamata pikaajalisele ja mahukale rahatrükile vaevleb Jaapan siiani ülimadala majandus- ja hinnakasvu käes.

Üha enam on aru saadud, et rahapoliitika kõrval võib täiendavalt vaja minna ka fiskaalset tuge. Kuigi euroala keskmine riigieelarve puudujääk ja võlg vähenevad kindlal sammul, jääb võlg ikkagi liialt kõrgeks ning mitmed riigid (näiteks Soome, Kreeka, Portugal, Hispaania, Sloveenia) peavad lähiaastatel jätkuvalt kokkuhoiurežiimil tegutsema.  Eesti saab siin oma tugeva riigirahandusega oluliselt kindlamini tunda.

Eilne Draghi sõnum EKP võimalikust rahapoliitilisest lisatoest tõstis nii Euroopa, USA kui ka Aasia aktsiaturge, alandas euroalariikide võlakirjaintresse ning nõrgestas järsult euro kurssi. Tõenäoliselt jääb selline mõju ajutiseks. Samal ajal, kui euroalal võidakse majandusele rahapoliitilist tuge pigem tugevdada, valmistub Föderaalreserv tasapisi intressimäärade tõstmiseks (see võidakse lükata järgmise aasta algusesse).

Ühest küljest toetab intresside tõstmist USA tööturu tugev seis, teisalt aga kardetakse intresside tõstmise võimalikku negatiivset mõju nii enda riigi majanduskasvule ja hindadele, kui ka ebakindluse suurenemist arenevatel turgudel. Intressimäärade tõstmine USAs võib euro kurssi dollari suhtes mõneks ajaks tugevdada ning muuta dollaris imporditud kaubad ja teenused euroalal kallimaks. See omakorda aitab kaasa hinnakasvule.

Kuna Eesti väliskaubanduses on dollari osakaal ligikaudu kolmandik, siis otsene mõju euro võimalikust nõrgenemisest jääb Eestis väiksemaks. Küll aga tuleb siis meil hakata ostma euroalalt euro nõrgenemise tõttu kallinenud kaupu. Kordan veel, euro võib (veelgi) nõrgeneda vaid lühiajaliselt. Mis puudutab aga USA-s intressimäärade tõstmise mõju Euroopale, siis senikaua, kui EKP teostab varaostuprogrammi, jääb see väga tagasihoidlikuks.