- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti pank tahab oma reserve viiekordistada
Keskpanga põhjendused
Keskpanga hinnangul võiks reservkapitali järk-järgult suurendada 500 miljoni euroni
Praegu on nii Eesti Panga põhikapital kui ka reservkapital 100 miljonit eurot, kokku on kapitalipuhvreid keskpangal 451 miljonit
Viimaste perioodide riskihinnangud näitavad, et väga halbade asjaolude kokkulangemisel võib kapitalivajadus ulatuda 500 miljoni euroni
Suurem reservkapital tähendab tugevamat kapitali struktuuri
Keskpank plaanib kasvatada kapitali kogumahtu pikema aja jooksul ligi kolm korda 1,2 miljardi euroni
Eesti Panga kapitalipuhver on euroala keskpankade seas üks väiksemaid, kui arvestada osalust Euroopa Keskpanga kapitalis
Eesti Panga kapitalipuhvrid koosnevad põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvritest. Kui reservkapitali suurus võrdsustub põhikapitaliga, siis peab riigikogu seaduse kohaselt otsustama, kas Eesti Pank jätkab reservkapitali suurendamist.
Kapitalipuhver halbadeks asjaoludeks
Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 miljonit eurot. 2015. aasta kevadel tegi keskpanga nõukogu kasumijaotamise otsuse, mille toel jõudis ka reservkapitali suurus 100 miljoni euroni. Muid kapitalipuhvreid on keskpank kogunud 251 miljonit eurot, nii et kõike kokku arvestades ulatub keskpanga kapitalipuhvrite kogumaht 451 miljoni euroni.
„Viimaste perioodide riskihinnangud näitavad, et väga halbade asjaolude kokkulangemisel võib Eesti Panga kapitalivajadus ulatuda 500 miljoni euroni. Seetõttu oleks mõistlik kasvatada reservkapital sama suureks, sest seaduse kohaselt on reservkapital mõeldud kahjude katmiseks,“ selgitas Hansson.
Hanssoni sõnul muutuks keskpanga kapitali struktuur tugevamaks, kui riigikogu lubaks reservkapitali suurendada. „Erinevalt muudest kapitalipuhvritest on reservkapitali kasutamise piirangud seaduses kirjas. Seega tähendab suurem reservkapital, et Eesti Panga kapital üldiselt on tugevamatel alustel,” lausus Hansson.
Eesti Panga nõukogu on riigikogule esitatud keskpanga presidendi ettepaneku heaks kiitnud.
Puhver kasvab kasumi arvelt
Kui riigikogu otsustab keskpanga reservkapitali suurendada, siis plaanib Eesti Pank kasvatada reservkapitali järk-järgult tulevaste aastate kasumi arvelt. Panga nõukogu otsustab igal aastal, kui palju eelmise aasta kasumist suunata keskpanga kapitalipuhvritesse ja kui palju riigieelarvesse.
Keskpanga nõukogu võttis pärast Eesti eurole üleminekut 2011. aastal pikaajaliseks sihiks selle, et keskpanga kapitalipuhvrid peaks kasvama seni, kuni see jõuab euroala keskpankade kapitalipuhvrite keskmise tasemeni. See tähendab, et Eesti Panga kapitalipuhvrid peaks praeguste hinnangute kohaselt olema senisest kaks-kolm korda suuremad ehk umbes 1,2 miljardit eurot.
Eesti Panga nõukogu otsustas, et keskpanga kapitalipuhvreid tuleb pikaajaliselt suurendada, kuna euroala keskpangana on Eesti Panga finantsriskid märgatavalt kasvanud. Euroala keskpankade paljude tegevuste pealt teenitav tulu või kahju jagatakse keskpankade vahel. Tulu või kahju jaotatakse vastavalt sellele, kui suur on riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas – see on Euroopa Keskpanga kapitalivõti. Eesti Panga puhul on kapitalivõti 0,274%.
Kuna ühistegevuse tulud ja riskid jagatakse euroala riikide keskpankade vahel kapitalivõtme alusel, peavad ka Eesti Panga kapitalipuhvrid kapitalivõtit arvestades olema euroala keskpankade keskmisel tasemel. Eesti Panga kapitalipuhvrid on aga euroala keskpankade seas ühed väiksemad ja seetõttu ongi Eesti Panga nõukogu seadnud sihiks kapitali pikaajalise kasvatamise.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele