Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, teatab statistikaamet.
Eesti SKP ei kasvannud kolmandas kvartalis. Foto: PantherMedia/Scanpix
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5%, kuid kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,5%.
Esialgsetel andmetel panustas majanduskasvu enim kinnisvarategevus. Tavapäraselt Eesti majanduskasvu vedavate tööstuse ja kaubanduse tegevusalade panus SKP-sse jäi nullilähedaseks.
Neto-tootemaksud mõjutasid III kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenesid nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumised, samas vähenesid subsiidiumite väljamaksed.
Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3%. Samuti kasvas kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalarvestuses 1% suurem kui eelmise aasta samas kvartalis.
Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud statistikaameti andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.