Eliisa Matsalu • 16 november 2015

Rõivas: lisasime ettevaatusmeetmeid

Peaminister Taavi Rõivas annab ajakirjanikele aru.  Foto: Andras Kralla

Kuigi Eesti julgeoleku oht ei ole suurenenud, on kasutusele võetud erinevad täiendavad ennetusmeetmed, teatas peaminister Taavi Rõivas.

Peaminister Taavi Rõivas kutsus täna kokku julgeolekukomisjoni, et arutada Pariisi terrorirünnaku juhtumeid ja saada ülevaade sellest, mida erinevad ametkonnad teevad Eesti turvalisuse suurendamiseks. Rõivase sõnul ei ole Eestis ohutase suurenenud, kuid sellegipoolest on kasutusele võetud erinevaid täiendavaid ja ennetavaid ettevaatusmeetmeid. „Kohutavad terrorirünnakud Pariisis polnud mitte rünnak prantslastele, vaid kogu demokraatliku maailma vastu,“ ütles Rõivas täna ajakirjanikele pärast komisjoni läbirääkimisi.

Siseminister Hanno Pevkur täpsustas Äripäevale, et eelkõige puudutavad ennetavad julgeolekumeetmed täiendavat piirikontrolli nii piiripunktides kui ka piiri vahetus läheduses. Samuti on nii piirivalve- kui ka piiri läheduses töötavatele patrullidele antud juurde lisavarustust, sealhulgas relvastust. Pevkur lisas, et tihedamaid pistelisi kontrolle tehakse vajadusel ka Vanasadamas, Lennusadamas ja ka Pärnu-Ikla maanteel. Rohkem täiendavaid meetmeid Pevkuri sõnul julgeolekuasutuste hinnangutel hetkel tarvitusele võtta vaja pole.

Rõivas lisas, et Eesti julgeolekustruktuuridele pole praegu plaanis täiendavaid ressursse anda, kuna tegu on professionaalsete asutustega, kel kõik võimalused olemas, et ennetada ka terrorirünnakuid. Kui peaks täiendavateks materiaalseteks ressurssideks vajadus tekkima, on valitsus peaministri sõnul valmis seda arutama.

Rõivas märkis ka, et kuigi Eesti on valmis oma võimete piires prantslasi ja ülejäänud Euroopat terrorivastases sõjas aitama, on veel vara öelda, kas Eesti oleks valmis ka maavägedega Süürias liituma. „Loomulikult loodab kogu maailm, et tulevad rahukõnelused. Samas on praegused märgid näidanud, et ISISe soov on kõike muud kui rahulikult läbirääkida,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et rahvusvaheline üldsus seda niisama ei jäta.

Rõivas lisas, et senimaani pole leidnud kinnitust arusaam, justkui oleks tegu olnud pagulaspoliitikast tingitud rünnakuga. „Praeguseks teame ju, et neljast identifitseeritud terroristist olid neli Prantsuse kodanikud, kes olid üles kasvanud Prantsusmaal või Belgias,“ ütles ta. „Selge on see, et kogu juhtum tekitab täiendavaid küsimusi ja me püüame neile vastata,“ lisas ta. Rõivas kinnitas, et Eesti ülesanne on tagada kindlamalt, et kõikidele Eestisse suunduvatele põgenikele tehtaks põhjalik taustakontroll. Eesti püüab esmajärjekorras aidata kõige haavatavamaid sihtrühmasid ehk lastega perekondi.

„Mis puudutab piiride sulgemist, siis on väga palju pingutatud selle nimel, et Euroopa välispiir oleks paremini kontrollitud,“ ütles Rõivas. Paraku pole tema sõnul ka kogu parima tahtmise juures võimalik lukku panna Vene piiri kogus ulatuses. Samuti ei näe Rõivas, et Euroopa Liidu sisepiiride taastamine oleks Euroopa huvides. „Vaba inimeste ja kaupade liikumine annab suure väärtuse. Me peame olema võimelised piire kaitsma, kuid ükski terrorirünnak ei tohi lõhkuda seda, et oleme Euroopa üles ehitanud ühtse ruumina,“ lisas ta.

Hetkel kuum