Sirje Rank • 20. november 2015 kell 11:30

Ansip: ma ei toeta massjälitamise ideid

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip  Foto: EPA

Ka terrorism on tänapäeval internetti kolinud ja digitaliseerub üha enam, kuid Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi Andrus Ansipi sõnul ei ole vastulöögi andmiseks lahendus massilise jälitustegevuse käivitamises.

„Ma kindlasti ei toeta mingeid massjälitamise ja massjälgimise ideid, ma ei usu nende efektiivsusesse,“ vastas Ansip küsimusele, kuidas Euroopa Liidu tasandil sellele vastama peaks ja milline peaks tema arvates olema tehnoloogiafirmade nagu Facebook või Google koostöövalmidus ametivõimudega.

Ansip rõhutas, et kõik reeglid peavad olema suunatud meie inimeste ja inimeste vabaduste kaitsele, ehkki samal ajal tuleb kaitsta ka nende julgeolekut. „Olen veendunud, et need kaks eesmärki on ühitatavad, need ei ole vastandlikud eesmärgid,“ ütles Ansip.

Mida Euroopa Liidu tasandil teha tuleks, selles seadis Ansip esikohale vajaduse kiirendada lennureisijate isikuandmete edastamise süsteemi loomist, mis peaks puudutama ka Euroopa Liidu siseseid lende. Ansip viitas hinnangutele, mille järgi on Euroopas ligi 5000 inimest, kes on läinud Süüriasse terroritegusid tegema ja on nüüdseks Euroopasse naasnud. „On ülimalt oluline teada, kuhu nad reisivad. Selle järgi on võimalik prognoosida võimalikke terroritegusid,“ ütles Ansip.

Järgmiste meetmetena nimetas ta tõhusamat võitlust terrorismi rahastamise allikatega, tulirelvadega kauplemise reeglite karmistamist ning Euroopa Liidu välispiiride tugevdamist. „Minu arvates on Euroopa Liidu ühise piirivalve loomine teema, mille üle peaksime kindlasti tõsisemalt arutama,“ ütles Ansip.

Delikaatsem teema on terroristlike materjalide eemaldamine internetist, mis võivad propageerida radikaliseerumist. See ei ole mustvalge küsimus. „Need on delikaatsed teemad, kus sõnavabadus läheb üle terroristlike materjalide edastamiseks. Peame neid piire täpsemalt määratlema,“ ütles Ansip.

Internetiplatvormide puhul vajab täpsustamist, millega piirdub erapooletu vahendaja vastutus ning kust maalt erapooletu vahendaja ei ole enam erapooletu.

„Me peame tooma rohkem selgust, millal neutraalsuse printsiip teenuste vahendamisel on ületatud ja millal teenuse pakkuja enam õiguslikult ei ole neutraalne vahendaja, vaid aktiivne mingi teenuse pakkuja,“ ütles Ansip.

Kommenteerides efektiivsed kommunikatsioonikanalid loonud firmade võimalikku koostööd ametivõimudega terrorismi ennetamisel, rõhutas Ansip sõnavabaduse tähtust.

„Sõnavabadus on üks põhilistest vabadustest Euroopa Liidus ja igal pool demokraatlikus maailmas. See peab ka jääma nii ja ei ole mingisuguseid ettepanekuid ja isegi mõtteid Euroopa Komisjoni tasandil, mis võiksid tuua kaasa sõnavabaduse piiramise,“ vannutas Ansip.

Samas möönis ta, et mis puudutab sõnumisaladust, siis see pole absoluutne kategooria. Kui piisava põhjuse olemasolul võib avada kirjaümbriku, siis ei pea elektroonilise sõnumi puhul asjad teistmoodi olema. Kas aga avamine on piisavalt põhjendatud, seda saab otsustada kohus.

„Väga selgelt põhjendatud juhtudel võib sõnumisaladust rikkuda, aga selleks on erinevates riikides ette nähtud regulatsioonid ja õigusriigis on seaduse ülimlikkus kohustuslik absoluutselt kõigile, nii üksikisikutele kui ka institutsioonidele,“ ütles Ansip.

Hetkel kuum