Väike metsik Ida-Euroopa võitleb rahapesuga

Samuti on kõrgendatud riskigrupp mitteresidendid ning e-residendid. Swedbanki vastavuskontrolli juht Andrus Hinrikus selgitas, et nende puhul on otsustusmehhanismid, kas üldse lepingut sõlmida, keerulisemad. Lepinguid sõlmides jälgib pank nende tehinguid tähelepanelikumalt. Samuti teeb pank regulaarselt hindamise selle kohta, kas kliendisuhet jätkata või mitte.

Päevavalgele kistakse tegelik kasusaaja

Muu hulgas muutub aina keerulisemaks oma tegevuse varjamine. Kui seni on nii mõnigi ärimees end peitnud illegaalse varisiku või legaalse variisiku ehk advokaadi selja taha, siis kahe aasta pärast tuleb see info avaldada. Rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul märkis, et kuigi pole veel teada, kuidas see hakkab välja nägema ning kellel on infole juurdepääs, on plaanis lisada äriregistrisse tegelik kasusaajaga.

Ka praegu peavad pangad teadma, kes on firma tegelik kasusaaja ning Panama offshore-firma taha panga eest end peita ei õnnestu. Küsimusele, kuidas välistada seda, et klient esitab valeandmed, märkisid panga esindajad, et pangad ei tugine ainult kliendiinfole.

Hinrikus rääkis, et rahapesuga võivad tegeleda nii eraisikud kui ka äriisikud. Seaduse, mis nõuab kliendilt andmete pärimist ja nende regulaarset uuendamist, eesmärk on tekitada profiil, mille alusel hinnata, kas tehingud vastavad tegevusele või mitte. Pank ei saa ülimat privaatsust nõudvale kliendile selles suhtes vastu tulla. „Pank peab seadust järgima,“ ütles Hinrikus.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler märkis, et pankade roll kuritegevuse vastu võitlemisel on ülioluline. „Viimane number oli kaks triljonit USA dollarit. Kogu maailmas pestakse raha, keegi meist ei taha, et finantssektor sellele kaasa aitaks,“ ütles Kessler. Ta rõhutas, et rahapesu seadus pole ainult Eesti eesmärk, vaid see on rahvusvaheline eesmärk, mida peavad täitma kõik finantsasutused. Küll aga märkis ta, et küsimuse all võib olla, kuidas teemat selgitatakse. Ta tõi näiteks lennujaama kontrolli, kus hambapasta tuub ei tohi olla suurem kui 75 ml, ent kontrollis ei küsi enamasti keegi, miks ei tohi olla suurem hambapasta tuub. „Täidetakse ühiskonnas kokkulepitud reegleid, loomulikult põhjustab see ebamugavusi, see on paratamatu,“ nentis Kessler.

Paul selgitas, et 2017 aastal jõustuv direktiiv muudab pankade elu ja seeläbi klientide elu veelgi ebamugavamaks. Sisuliselt on vestlusringis osalejate hinnangul võimatu klientidele läheneda individuaalselt. „See mida pank teadma peab, pole midagi erilist. Vaja on teada, kes on see isik leti või elektroonilise kanali taga ja mis rahadega see klient opereerib. Pangal on kohustus andmeid koguda ja kliente klassifitseerida. Ja siis igale kliendigrupile õiget ja vastavat monitooringut teha,“ selgitas Paul.

Seni on pangad küsinud kliendiandmeid vabatahtlikkuse printsiibil ning vahel ka teiste teenuste vahel. Kes täna andmeid ei esita, selle konto tuleb pankadel seadusest lähtuvalt sulgeda.