Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva artikkel tekitas tormi taastuvenergia kojas

    Endine majandusminister Juhan Parts Baltimaade suurima tuulepargi nurgakivi-üritusel Läänemaal.Foto: Erik Prozes

    Reaktsioonina tänasele Äripäeva kaaneloole teatas Eesti Taastuvenergia Koda, et elektrituruseaduse menetlus tuleb uuesti avada, koda peab sellega jätkamist õiguskeskkonna selginemise seisukohalt oluliseks.

    Järgneb taastuvenergia koja saadetud avaldus.
    Tänases Äripäevas on esitanud taastuvenergia toetuste temaatikat käsitlenud artiklites paljusid väiteid spekulatiivselt või eksitavalt. Samas vajaksid need küsimused sisulist käsitlust ning lahendust, mis pakuks sektoris tegutsevatele ettevõtetele kindlust ja ettenähtavust seadusandliku keskkonna arengutes.
    Esiteks, Äripäevas väidatakse kahetsusväärselt, nagu oleks taastuvenergia toetusskeem keelatud riigiabi. See väide ei vasta tõele. Euroopa Komisjon on tunnistanud oma 28.10.2014 a otsusega nii kehtiva kui ka kõik varasemad taastuvenergia toetusskeemid alates 01.04.2004 siseturuga kokku sobivaks. See, et uute projektide puhul ootab komisjon vähempakkumiste kehtestamist, on samuti selge, ent tulenevalt EL keskkonnaabi suunistest oodatakse seda alles 2017. aastast, kui tuleb uued võimsused rajada vähempakkumiste teel.Teiseks, Äripäevas on esitletud taastuvenergia koja ettepanekut tuuleenergia toetuse aastase mahupiirangu kaotamiseks kui ootamatu ja tuuleenergia tootjaid põhjendamatult soosivana. 19.07.2012. a sõlmisid taastuvenergia koda ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium memorandumi, muutmaks taastuvenergia toetusskeemi elektrituruseaduses. Eesti riigi poolt kirjutas memorandumile alla toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
    Memorandum on terviklik dokument, kus riik teiste lubaduste hulgas lubas kaotada tuulenergiale seatud aastase 600 GWh mahupiirangu. Elektrituruseaduse eelnõu ei ole tuuleenergia tootjate koha pealt kooskõlas sõlmitud memorandumiga ja Eesti riik ei või ühepoolselt tagasiulatuvalt muuta olemasolevatele taastuvenergia tootjatele kehtestatud tingimusi. Kui Eesti riik soovib olemasolevate taastuvenergia tootjate suhtes kehtivat toetusskeemi muuta, siis saab see toimuda üksnes kokkuleppel kõigi taastuvenergia tootjatega.Kolmandaks, Äripäevas on esitletud „oponentidele“ viidates põlevkivielektrijaamades puidu põletamist kui soodsat viisi taastuvenergia tootmiseks. Põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise maksab kinni tarbija läbi soojuse hinna kasvu ning esitatud eelnõus ka taastuvenergia tasu kasvu näol tarbijatele. Aastatel 2010-2012 kui Narva jaamad puitu põletasid tõusis Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja üle Eesti 15 protsenti.
    Elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste eesmärk on soodustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, mis jätkaksid tööd ka toetamise lõppedes. See tingimus ei ole täidetud ei Narva elektrijaamade ega ka Auvere elektrijaama puhul. Põlevkivijaamades puidu masspõletamine on seega ühiskonnale üheks kallimaks võimaluseks taastuvenergia tootmiseks, sest ühiskond ei saa vastu uusi elektrijaamu, koormab puidutööstust ja läbi ebaefektiivse puidu kasutuse keskkonda ning tarbija maksab ebaratsionaalsele tegevusele läbi kallima toasooja hinna peale.Kokkuvõttes, loodab koda, et elektrituruseaduse muutmise protsessi arvestatakse sõlmitud memorandumiga, tagatakse investoritele õiguskindlus ning luuakse alused sektori jätkusuutlikuks ja ettenähtavaks arenguks. Nendel tingimustel on sõltumatud erainvestoritest energiatootjad valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama – seda näitavad senised investeeritud enam kui 600 miljonit eurot, 3100 loodud töökohta ja 21 miljonit eurot riigile tasutavaid iga-aastaseid palgamakse.
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.