Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem, teatab statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 10%.
![Ehitisregistri andmetel lubati tänavu kolmandas kvartalis kasutusse 985 uut eluruumi ehk kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=4a608f06-e66e-53c1-9eb1-a92f579108a8&width=3840&q=70)
- Ehitisregistri andmetel lubati tänavu kolmandas kvartalis kasutusse 985 uut eluruumi ehk kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Foto: Meeli Küttim
III kvartalis ehitati omal jõul 614 miljoni euro eest, sellest hooneid 370 miljoni ja rajatisi 244 miljoni euro eest. Hoonete ehitamine jäi 2014. aasta III kvartaliga võrreldes samale tasemele, rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas võrreldes eelmise aasta sama ajaga enim rajatiste ehitustööde vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes enam kui poole võrra mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 13%.
Ehitisregistri andmetel lubati tänavu kolmandas kvartalis kasutusse 985 uut eluruumi ehk kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. III kvartalis väljastati ehitusluba 1512 eluruumi ehitamiseks, mida on poole võrra rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 292 mitteelamut kasuliku pinnaga 166 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus, lao-, ja kaubanduspinda. Võrreldes 2014. aasta III kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Seotud lood
Eesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks eelmise aasta III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli sama näitaja 25,3 miljonit eurot.
Kui riik investeeriks rohkem, aitaks see languses ehitusturu kasvule pöörata, sest erainvestoritele lootma jääda oleks naiivne, leiavad ehitusettevõtjad.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele