Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa survestab ELi Venemaaga kompromissile

    Saksamaa välisminister Frank-Walter SteinmeierFoto: Scanpix/Reuters

    Saksamaa survestab Euroopa Komisjoni Venemaaga kokkuleppele jõudma, et uue aasta alguses jõustuv Ukraina ja ELi vaheline vabakaubandusleping pingete uut teravnemist ei tooks.

    Ajaleht Financial Times kirjutab, et Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier on saatnud novembris Euroopa Komisjoni kaubandusvolinikule Cecilia Malmströmile kirja, milles teeb ettepaneku pakkuda Venemaale viimase poolt ammu soovitud järeleandmisi investeeringute ja energia valdkonnas, et tekiks integreeritum kaubandusala Atlandist Vaikse ookeanini.
    Steinmeier, kel on tema sõnul ka kantsler Angela Merkeli toetus, pakub välja ühise poliitilise deklaratsiooni, et tekiks ruumi poolte lähenemiseks.
    „Selle deklaratsiooniga võiksime vastata Venemaa soovidele ja alustada tihedamat arutelu energia ja investeeringute kaitse teemadel, isegi kui see (ELi-Ukraina vabakaubandusleping) otseselt seda ei puuduta,“ kirjutas Steinmeier.
    Venemaa taotleb juriidiliselt siduvat kolmepoolset lepingut.
    Teine oluline komponent oleks Saksamaa välisministri sõnul väljavaate loomine tihedamaks koostööks ELi ja Venemaa juhitud Euraasia Liidu vahel, koos rahumeelse lahendusega Ida-Ukrainas.
    Kui Ida-Euroopa riigid on näinud ELi loomisel olevat energialiitu võimalusena sõltuvust Venemaa energiakandjatest vähendada, siis Steinmeieri ettepanek kaasab pigem Venemaa alalise partnerina. Osa elemente Steinmeieri ettepanekus on selgelt Ukrainale soodsad – näiteks jätkata Ukraina traditsioonilist rolli Venemaa gaasi transiidiriigina, millest on teenitud aastas sadu miljoneid dollareid. Samuti võimaldaks ettepanek Ukrainal säilitada vabakaubanduslepingud teiste endiste Nõukogude Liidu liikmesriikidega ka pärast vabakaubanduslepingu jõustumist ELiga.
    Kõnelustel läbimurret ei tulnud
    Agentuur DPA vahendab, et Euroopa Komisjoni korraldatud järjekordne voor kolmepoolseid kõnelusi lõppes teisipäeval taas tulemusteta. Kõnelused on kokku väldanud juba 17 kuud ja nendega on püütud leida lahendusi probleemidele, mis Moskva väitel Venemaa ja Ukraina vahelises kaubavahetuses tekivad, kui Ukraina ja ELi vaheline vabakaubandusleping jõustub. Näiteks on Venemaa väitnud, et tekivad mittetariifsed barjäärid ja toiduohutuse standardid lähevad alla.
    Cecilia Malmströmi sõnul ei jõutud kokkuleppele, kuna polnud piisavalt aega Venemaa esitatud uute nõudmiste hindamiseks. „Venemaa tuli ootamatult väga väga pika muudatuste nimekirjaga,“ ütles Malmström, lisades, et oli sellest pisut üllatunud.
    Leppe jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu. Seda jõustumise kuupäeva on korra juba aasta võrra edasi lükatud, et oleks aega Venemaa väidetavatele probleemidele lahendused leida. Teist korda Euroopa Komisjon seda edasi lükata ei kavatse.
    Ukraina välisminister Pavlo Klimkin nimetas Venemaa esitatud uusi nõudmisi absurdseteks.
    Kell tiksub
    Malmströmi sõnul on mõned Moskva reservatsioonid võimalik lahendada praktiliste meetmetega – näiteks tolli ja toiduohutuse teemat puudutav. Voliniku sõnul võiksid kõnelused tuleval nädalal ekspertide tasandil jätkuda, et veel enne aasta lõppu kokkuleppele jõuda. Osa küsimusi on aga poliitilised ja need peavad Venemaa ja Ukraina omavahel ära lahendama. See oli voliniku sõnul kõneluste järjekordse edasilükkamise põhjus.
    Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev hoiatas kõneluste järel, et ilmselt enne uue aasta algust kokkulepet ei sünni ning Venemaa võib sellisel juhul tühistada enamsoodustusrežiimi kaubavahetuses Ukrainaga. Samuti on Venemaa ähvardanud keelustada toidu impordi Ukrainast.
    Uljukajevi sõnul pole viimane samm seotud vabakaubanduslepinguga, vaid on vastuseks sellele, et Kiiev liitus ELi Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega. Ukraina kaotaks sellest keelust ca 600 miljonit dollarit.
    Venemaa jaoks on Ukraina ja ELi vabakaubandusleping poliitiliselt tundlik teema. Kui Ukraina endine president Viktor Janukovitš Venemaa survel 2013. aastal lepingu allkirjastamisest loobus, vallandusid Maidani protestid, mis ta lõpuks ametist viisid.
    Koostöö Euraasia Liiduga
    Steinmeieri kirjast teisi liikmesriike ametlikult ei teavitatud. See läks teele veidi pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi Venemaa presidendile Vladimir Putinile ettepaneku alustada võimaluste kompamist ELi ja Euraasia Liidu tihedamaks koostööks, kui Minski rahuleping on ellu viidud.
    Ukraina välisministeeriumi asjuri Dmõtro Kuleba sõnul ei ole Venemaad võimalik mingi kaubandusrežiimiga lepitada.
    „Küsimus pole kaubanduses, vaid selles, kuidas Euroopa viie aasta pärast välja näeb. Eurooplased ei tohiks lasta ennast Venemaa strateegiast lollitada. Kremli eesmärk ei ole vabakaubandus Lissabonist Vladivostokini,“ ütles ta. „Eesmärk on jagada Euroopa ELi ja Euraasia Liidu vahel, mida juhib Venemaa koos Ukrainaga – kui viimane suudetakse tagasi võita, kas või vähemalt puhvertsoonina,“ tsiteeris Kulebat Financial Times.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.