Kertu Ruus • 8. detsember 2015
Jaga lugu:

Tanel Padar: kogu aeg müün ennast

Muusik Tanel Padar ütleb, et tema osa on ettevõttes valmistada ette produkt, mida müüa – tema ise.  Foto: Andres Haabu

Väikeettevõtja Tanel Padaril sujub koostöö äripartneriga ladusalt: ta on ise produkt, mida müüa, ja partner Danel Pandre tegeleb turustamisega.

Siiamaani on rahvas kaubast huvitatud ja kui nõudlust on, tuleb pakkuda, ütleb Padar, kes räägib ettevõtjaks olemisest ka tuleva aasta 18. veebruaril Äripäeva Gaselli Kongressil. Eelmisel nädalal selgus, et Padarile ja Pandrele kahasse kuuluv ettevõte Crunch Industry on murdnud tänavusse Gaselli TOPi.

Kuidas sa oma pensioni kindlustad?

Mul on plaan kirjutada hästi-hästi palju häid lugusid ja neid ka võimalikult palju ise esitada ja salvestada. Siis on minu pensionifond fonogrammitootjate ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Autorite Ühing.

Kas see on tüüpiline mõtteviis?

Ei ole, see oli naljaga pooleks öeldud. Tegelikult on see muidugi tõsine teema, et autorite ja esitajate õigused oleks kaitstud, ja osa tulevikule mõtlemisest. Keegi ju ei tea, millal pilli­mänguisu ära läheb. Praegu on kõik väga tore, aga eks ikka on mõtteid ja teisi suundi, kuhu piiluda.

Mis mõtteid?

Minna õppima midagi uut, näiteks audiovisuaalset meediat. Kuidas välja mõelda telesaate formaati ja see ka ära vormistada, nii et see oleks arusaadav. Et ideede realiseerimine ei takerduks selle taha, et sa ei oska ennast väljendada.

Mida sa kardad õppida?

Ma kartsin kõige rohkem keskharidust. Selle omandamine tundus mulle müstiline, aga kuna ma sellega hakkama sain, siis enam ma ei karda midagi.

Kas kümme aastat tagasi väikeettevõtjaks hakata oli ka hirmus?

Mu partner ja bändikaaslane (Danel Pandre - toim.) on minust nii palju targem inimene, et mul oli väga julge olla. Tema selle asja nii kaugele viis ja jumal tänatud, et viis – sellises mahus FIEna edasi tegutseda oleks võimatu. Et samm edasi astuda, oli ettevõtte loomine ainuõige otsus. Praegu on kõik muusikud, kellega mina kokku puutun, ettevõtjad. Ei ole küll ammu tähele pannud, et mõni arve tuleks FIE-lt.

Kuidas olete partner Danel Pandrega rollid jaotanud?

Mina valmistan ette produkti, mida müüa – ja suuresti olen ise see­sama produkt, mida müüakse. Paarimees tegeleb turustamise ja müügiga. Me täiendame teine­teist – temale meeldib panna paika kindel kuupäev, milleks mingi asi valmis peab olema, ja mulle see sobib. Mida varem see kuupäev on, seda kiiremini ma asja valmis teen, ja mida lähemal tähtajale, kui on juba natuke kriisiolukord, seda parem see asi tuleb.

Kas sul on vahel tunne, et müüd end kogu aeg?

Sellest ei saa üle ega ümber. Minu kaubamärk on minu nimi ja seda ma müün. Siiamaani on inimesed seda õnneks ostnud. Kui on nõudlust, tuleb pakkuda.

Kas sulle on personaalsus oluline, kui ise midagi ostad?

Personaalne suhtlus on ülioluline. Teinekord oled nõus ostma kallima asja, sest saad kvaliteetsema ostuprotsessi. Sul on persoonipõhine garantii, et võid alati sama inimese poole pöörduda.

Ma ei tea, kas ma olen tuntud või mul on lihtsalt vedanud, aga olen kokku puutunud väga toredate inimestega. Kõigil on nägu nalja täis – võib-olla sellepärast, et said mulle kallimalt müüa.

Tanel Padarile kuulub 50% värskelt ­gaselli edetabelisse jõudnud firmast OÜ Crunch Industry, mis teenis mullu müügitulu üle 580 000 euro ja kasumit ligi 71 000 eurot.

Ettevõte asutati 2005. aastal eesmärgiga osutada muusikateenuseid ansambli The Sun esinemistel ehk ajada The Suni majandus­asju – teenustena on nimetatud näiteks helilooming, interpreteerimine, reklaamiteenus ja transporditeenus.

Lisaks on mänedžeriteenust pakutud ka teistele artistidele, nagu Ott Lepland ja Liis Lemsalu. Padari äripartner Danel Pandre on The Suni basskitarrist.

Mis on sinu kõige valusam õppetund?

Vahel ikka tuleb tagasilööke, aga need on jäänud aastate taha. Nende põhjused olid mujal – minu elustiilis ja ellusuhtumises ja võib-olla ka inimestes, kes minu ümber olid. Kui sul tekib tööga huvide konflikt, siis on väga keeruline seda hästi teha. Ükskõiksust hakkab igalt poolt lekkima. Seda on lavalt pillimeeste ja lauljate pealt päris hästi näha, kas nad naudivad seda. Minu elus on olnud ­aegu, kus ma pole seda täiel rinnal nautinud. See ei sõltu sellest, kui palju, kellele ja kus sa esined. See on peas kinni, kas sa oled selle eluga rahul või mitte. Kui sa ennast mugavalt ei tunne, siis on vaja teha paus. Ja kui pärast pausi ka tunnet tagasi ei tule, siis pole üldse mõtet seda asja teha. Sa piinad iseennast ja publikut saalis.

Mida sa siis tegid, kui nii tundsid?

Ma olen teinud paaril korral pausi. Viimasel korral polnud mul kaheksa aastat olnud pikemat puhkust kui kolm-neli päeva. Võtsin kuu aega maha ja pärast kolmandat nädalat tuli tunne tagasi. Läksin ja ostsin välismaal kohalikust pillipoest kitarri, sest ma ei suutnud ilma olla. Tuleb võtta aeg maha ja planeerida aastasse vähemalt kaks nädalast puhkust.

Kas paha poisi imagost loobumine on müügile kahju ka teinud?

Pigem piiritles see imago rohkem publiku ära. Ma ei ole Alice Cooperi kombel kunagi tibudel ja tuvidel päid otsast hammustanud, aga seda on nüüd hästi näha, et suvistel kontsertidel on suisa kolm põlvkonda koos – vanaemad, emad-isad ja lapsed. Pigem pakub see rohkem rõõmu. Ju see paha poisi imago oli minu arenguetapp, mis mul oli vaja läbida, et siia jõuda.

Mis on sulle raskelt kätte tulnud?

Kustmaalt me hakkame mõõtma, et asi on raskelt tulnud? Isegi, kui sa arvad, et oled näinud palju vaeva, saab kindlasti veel kaks korda rohkem vaeva näha. Ma ei ole saanud asju nii­sama, pigem olen selleks kõvasti tööd teinud.

Mis nõu annaksid alustavale ettevõtjale?

Kõige parem nõuanne on, et ei tohi käega lüüa. Leia endale mentorid, kellel on samas valdkonnas teadmistepagas, kes on saanud omad vitsad kätte. Sa alustad ju tavaliselt puhta lehena ja oma vigadest on veel vara õppida. Oluline on koondada enda ümber ­õiged inimesed ja sellest kõigest, mida sa teed, ka ise lugu pidada.

Kas see võib olla väljakutse?

Kindlasti. Kui sa ise oma tegemistesse 100% ei usu, ei ole mõtet alustada. Kui idee on sinu peas poolik, siis pole mõtet loota, et see tegemise käigus terviklikuks saab. Idee peab olema kohe olemas. Lihtsalt osaühingut teha selleks, et nüüd ma hakkan äri ajama, pole mõtet.

Teil läheb hästi: Crunch Industryl on stabiilne kasv ja korralik kasumlikkus.

On ikka palju pilli ka mängitud.

Kas rahast rääkimine on sulle ebamugav?

Raha ei ole mulle kunagi väga oluline olnud. Ma pigem investeerin pidevalt instrumentidesse ja tehnikasse, et see, mida ma teen, oleks veel parem. Kui ostan uue pilli ja suudan sellega kirjutada kas või ühe uue loo, on see pill end minu jaoks ära tasunud. Kuigi lugu ei pruugi kuhugi jõuda, on mul tekkinud selle instrumendiga pisuke ühine minevik.

Mis neist pillidest saab?

Neist võib igasuguseid asju saada. Mul on viimasel ajal õnnestunud soetada tugeva taustalooga instrumendid, mis on mõne teise pillimehe omad. Mulle meeldivad väga oma looga asjad, nagu vanad majad ja kohad. Ka toodetega on tähtis, et lugu käib asjaga kaasas. Kui tootel on lugu või legend, müüb see minu silmis paremini.

Pillikogu on sinu pensionisammas?

Alati, kui stuudios salvestame, on põnev hetk, kui hakkan neid ükshaaval välja võtma, või üle pika aja meenub mõni pill, mida ma ei mäle­tanudki endal olevat.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum