Swed: Eesti majandusel väike kasvuvõime

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal 1,2 protsendini – peapõhjuseks nõrgenenud välisnõudlus ja selle negatiivne mõju ärisektori kindlustundele ja investeeringutele.

2016. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 ning 2017. aastal 2,6 protsendini, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tänasel majandusprognoosi tutvustusel.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel järk-järgult lähenenud euroala keskmisele, mis on tulutasemete konvergentsis ühest küljest normaalne. Samas vähendab meie majanduse kasvuvõimet vähenenud investeeringud ja tööjõu tootlikkus ning tööhõive oodatav kahanemine.

Välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järgi kahanes eelmisel aastal märgatavalt ning selle negatiivne mõju kandus edasi kogu majandusele. Kõige rohkem panustas ekspordi langusesse Venemaa suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine. Vaatamata sellele, et eksport mitmetesse Euroopa riikidesse suurenes, toimus ka Euroopa suunal üksikute kaupade domineerimisel väljaveo tugev vähenemine. Koguekspordi languse peamiseks põhjuseks ei ole mitte Eesti ettevõtete ja kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välised tegurid, nagu Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus, madalad naftahinnad maailmaturul ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused.

Sel aastal on oodata meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma paremaid ekspordivõimalusi eelkõige Euroopa riikidesse. Ettevõtjatel, kes sõltuvad rohkem Venemaa turust, ei tasu märkimisväärset ekspordi taastumist lähiajal oodata. Samas tuleks arvestada, et aasta alguses maailmamajanduses olukord halvenes. Tingimused maailmamajanduse taastumiseks on juba viimastel kuudel olnud tõsise löögi all ning negatiivsete riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosus on suurenenud. Arenenud riikides on näha küll kasvupotentsiaali, kuid ebakindlus ja finantsturgude liigne volatiilsus võivad selle realiseerumise teelt kõrvale kallutada.

Investeeringute vähenemine eelmisel aastal süvenes, kuid madalseis peaks olema nüüdseks läbitud. Kapitalikaupade impordi kasv on kiirenenud, mis viitab investeeringute võimalikule paranemisele käesoleva aasta alguses. Madalad intressimäärad püsivad kõigi eelduste kohaselt ka 2016.-2017. aastal, toetades investeeringute tarbeks laenamist. Siiski on investeeringute taastumise eeltingimuseks paranenud nõudlus ning hindade tõus ilma, et kannataksid ärisektori kasumid ja kasumlikkus. Eeldatavalt suurendab valitsus sel ja järgmisel aastal investeeringute tegemiseks Euroopa Liidu fondide rahastust, samas kui majapidamiste investeeringud eluasemetesse peaksid kasvama mõõdukal kiirusel.

Palgakasv püsib kiire (5-6 protsendi piires), kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub veidi, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavu väiksem ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Seetõttu ootame ka eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, mis omakorda piirab sisekaubanduse ja muude koduturule suunatud teenuste kasvu. Samas aitavad tarbimise järsemat langust pidurdada pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.

Sel aastal tõusevad hinnad vaid tagasihoidliku 0,3 protsendi võrra. Toorainete ülepakkumine maailmaturul on kaasa toonud energiahindade oodatust suurema kukkumise. Hindu mõjutab aga positiivselt aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu. 2017. aastal peaks meie prognoosi järgi hindade kasv Eestis kiirenema 2,2 protsendini, kuna toorained mõnevõrra kallinevad ja aktsiisimäärad tõusevad taas.

Hõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema ja töötuse määr kasvab veidi. Ühelt poolt väheneb tööjõud, kuid teiselt poolt vajavad ka ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris ning aasta keskel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu möödunud aasta 5,9 protsendilt 6,3 ja 6,6 protsendini vastavalt sel ja järgmisel aastal.