Eesti eelarve kompab ohutsooni

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

Kuigi Eesti maksumaksjad maksid eelmisel aastal rekordkoguses makse, oli riigieelarve suures puudujäägis, sest kulud kasvasid veelgi rohkem.

Harry Tuularvamustoimetaja

Rahandusminister Sven Sester
Foto: Eiko Kink, Äripäev

Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit, samas kulusid tehti 8,33 miljardit eurot. See tähendab, et eelarve oli üle nelja protsendi ehk 350 miljoni euroga miinuses.

Õnneks suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on olukord parem. Vastasel juhul satuks Eesti ohutsooni, mis ähvardaks Euroopa Komisjoni uurimisega. Nimelt Euroopa Liidu kehtestatud Maastrichti kriteeriumide alusel peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKPst. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu lõplikud andmed pole veel kokku löödud, võib eeldada, et need ületavad 20 miljardit eurot, mis tähendab, et suhtena SKPsse jääb Eesti riigieelarve puudujääk alla 2 protsendi.

Mis aga paistab selgelt silma, on see, et eelarve kulud kasvasid rohkem kui tulud. Kõige suurem tulude kasv tuli maksudest. Nimelt maksid eestimaalased mullu pea poole miljardi euro võrra rohkem makse. Maksu- ja tolliamet kogus mullu maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Samas muud tulud langesid 311,8 miljonit eurot, kusjuures peamine vähenemise põhjus oli Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga tervelt 42,3 protsenti.

Samal ajal kasvasid kulud veelgi rohkem ehk 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.

Tasub teada

Reservid kahanesid neljandiku võrra

Möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem. Seejuures maksu- ja tolliamet kogus maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Mittemaksulisi tulusid laekus aasta lõpuks 852,2 miljonit eurot, mis on 311,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga 42,3 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aastaga 162,5 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 148,1 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 8,33 miljardit eurot, kulud kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.

Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, mis on 9,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, mis on 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro ulatuses, mis on 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui mullu. Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on seotud välisvahendite väiksemas mahus kasutuselevõtuga võrreldes 2015. aastaks planeerituga.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer hinnangul ei ela riik üle oma võimete. Ta selgitas, et kulude kasv on peamisel seotud investeeringutega, mis on iseenesest positiivne. „See ei ole kindlasti struktuurne probleem, et see kulude tase siis on ületanud tulusid,“ ütles Holsmer.

Investeeringute hüppelisse kasvu Holsmer siiski ei usu. „Eks see on selline tasakaalupunkti otsimine. Investeeringute maht iseenesest on ka ju selle aasta eelarves suurem kui oli eelmise aasta eelarves ja uus Euroopa Liidu finantsvahendite periood on avanenud, sealt on ka täiendavad investeeringud nii infra ehitusse kui ka ütleme inimestesse panustamisse, et selles suhtes ma arvan, et see pilt peab tasakaalus olema. Et ei tohi üle forsseerida ka,“ rääkis Holsmer.

Laenu võtmisesse suhtus Holsmer positiivselt, kuid olenevalt sellest, milleks laenu võtta. „Kindlasti ei tohiks laenu võtta püsikulude katteks. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks on ka riik eelnevatel aastatel laenanud. Et siin on küsimus raha kasutamise otstarbekuses,“ rääkis Holsmer.

Samas tunnistas ta ka kulude kasvu pidurdamise vajalikkust. „Riigireformi käigus vaatab valitsus kevadel üle seisu riigi ametnike poole pealt. Eesmärgiks on võetud ju see, et riigiametnike arv väheneks sünkroonis erasektoris töötavate inimeste arvuga. Eesmärgiks on võetud, et teha tööd vähema hulga inimestega, aga sama efektiivselt,“ selgitas Holsmer. Tema sõnul hoitakse niiviisi tööjõukuludelt kokku 12 -15 miljonit eurot aastas.

Ohumärkidena tõi Holsmer esile pensionikassa. „Struktuurselt on see kindlasti väga tõsine teema, nagu üldse demograafiline olukord. Nüüd teistes valdkondades, et kui suurendatakse kulusid, siis kuskil peab tegema ka struktuurseid muudatusi, et mingeid teisi kulutasemeid vähendada,“ rääkis Holsmer. Ta kinnitas, et uusi maksutõuse plaanis ei ole lisaks neile, mis eelmisel aastal on ära otsustatud.

Eesti eelarve kompab ohutsooni

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised