Vallamaja miljoniremont kütab kirgi

Vallavõim leiab aga, et kuritegelik oleks lasta vallale kuuluval mõisal laguneda.

Harjumaa idaosas asuva Kuusalu valla vallamaja remondi teema tõttu on pudenenud liikmeid sealsest valitsuskoalitsioonist ning hiljuti oli see ka volikogu opositsiooni poolt vallavanem Urmas Kirtsile esitatud umbusaldusavalduse üheks põhjuseks. Umbusaldusavaldus volikogus küll läbi ei läinud, kuid opositsioon esitas maavanemale kaebuse volikogu istungil toimunud väidetavate protseduurireeglite rikkumise tõttu.

„Valda ootab väga suure tõenäosusega vähem kui kahe aasta pärast ühinemine ja nii kalleid investeeringuid ei tohiks kindlasti otsustada kiirustades,“ leidsid umbusaldusavaldusele alla kirjutanud viis volikogu liiget.

Loksa linnavolikogu võttis hiljuti vastu otsuse, millega tehti Kuusalu vallale ning Lääne-Virumaalt Haljala, Kadrina ja Vihula vallale ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi. Otsuses oli üheks tingimuseks seatud, et Kuusalu vald loobub miljoni euro suuruse laenu võtmisest Kiiu mõisa remondiks. Keskerakondlasest Loksa linnapea Värner Lootsmann kuulub Kuusalu vallavolikogu opositsiooni ja on seal ka üks laenu võtmise vastastest.

„See praeguse Kuusalu vallavõimu otsus ei ole ainult rumal, vaid minu arvates suisa pahatahtlik. Kui aasta-poolteist on jäänud haldusreformi realiseerimiseni, siis on mõistlik, kui sellised laenuvõtmised räägitakse eelnevalt võimalike osapooltega läbi,“ märkis Lootsmann.

Kuusalu vallajuhid leidsid aga, et Loksa linna volikogu ei peaks sekkuma Kuusalu valla asjadesse. „Kuusalu volikogu ei lange iialgi nii madalale, et hakkab seadma Loksa linnale eeltingimusi ühinemisläbirääkimisteks,“ sõnas Kirsman.

Kuritegelik oleks lasta mõisal laguneda

Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman

„Kuusalu vald on oma algusest peale investeerinud miljoneid eurosid rahvamajadesse, lasteaedadesse, koolidesse, teedesse ja spordihoonesse. Vallamaja on kogu aeg oodanud. Selle maja ressurss on otsas. Külmade ilmadega istuvad vallamaja töötajad soojapuhurite kõrval ja temperatuur on ruumides vaevalt üle kümne kraadi. Sulailmaga jookseb vesi lampidele ning lööb kaitsmeid välja.

Kui keegi väidab, et seda maja ei ole vaja remontida, siis see inimene suhtub kuritahtlikult vallavarasse. Teisalt, kui me seda maja jälle ei remondi, siis asuvad needsamad inimesed meid süüdistama, et me ei ole heaperemehelikult suhtunud vallavarasse. Pole vahet, kuhu tuleb tulevikus vallamaja, kas see tuleb Kiiule, Jõelähtmesse või Loksale, ega siis sellepärast ei saa me lasta Kiiu mõisal laguneda.

Kui ühinemisläbirääkimiste käigus leitakse, et Kiiu mõis ei ole kõige sobivam vallamajaks, siis siia võib tulla kas või valla muuseum, mis tegutseb praegu rendipinnal ega vasta muuseumi nõuetele, või Kiiu noortekeskus, mis samuti tegutseb rendipinnal ega ole nõuetele vastav. Kuusalu kool kurdab, et ruumi on vähe, siia saaksid tulla algklassid.

Vallamaja ei ole ainult vallaametnike töökoht. Mida mõtleb valda investeerida kaaluv ettevõtja, kui ta astub vallamajast läbi, et rääkida vallavanemaga paar sõna juttu või uurida müügis olevate kruntide ja ehitusõiguste kohta? Ükskõik kui adekvaatset juttu ta vallamajas kuuleb, siis vaadates seda maja praegu, mina pageksin küll, selg ees, minema.

Me anname endale aru, et see vallamaja remont ei too meile veoautotäite kaupa populaarsust juurde, aga see töö tuleb ära teha, sest vastasel korral ei anna meie valijate lapsed ja lapselapsed meile andeks, kui laseme Kiiu mõisal kokku variseda.“

Tark oleks aeg maha võtta

Endine Selveri juht, praegu Selveri tütarfirma Kulinaaria OÜ juhatuse liige Andres Heinver, kes on Kuusalu vallavolikogu eelarvekomisjoni liige (volikogusse ei kuulu)

„Mina ei pea õigeks, et vald enda kontori jaoks tahab mõisa ära remontida. Kindlasti on maja väga viletsas seisukorras ja töötingimused on kehvad, aga enne peaks arutama alternatiivide üle.

Vallavalitsus ütleb aga, et teisi alternatiive üldse ei ole. Samas peaks mõisa remont tulema arutluse alla alles siis, kui on selgeks tehtud, kui suur peaks olema järgmise kümne aasta jooksul valla töötajate koosseis ning kui palju pinda on neile vaja.

Praegu on valdade ühinemine päevakorral ja kui me räägime võimalikust ühinemisest Loksa linnaga, siis pean õigeks, et vallamaja ei jääks praegusesse kohta. Minu arvates tasuks vallamaja kommertseesmärkidel maha müüa ja nende vahendite alusel leida võimalus uue pinna tekitamiseks.

Vallaelanikuna leian, et ei ole kõige otstarbekam panna see miljon eurot asja, mis ei kanna suuresti kogukonna huvisid. Sinna ei ole asja kultuurisündmuseks, sinna pole asja kogukonna kogunemisteks, seal on ametnike tööruumid. Tark tegu oleks praegu aeg maha võtta.“