Swedbank: kasvu pidur on eksport

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar eelmise kvartali SKP numbritele.

Kiirhinnangu järgi kahanes kaupade väljavedu neljandas kvartalis 4%. Languse taga on valdavalt Venemaa turg, kuhu ekspordi vähenemine on olnud laiapõhjaline. Ekspordi kasv paljudesse Euroopa riikidesse ei kompenseerinud Venemaa-suunalise väljaveo langust. Kuigi kaupade eksport neljandas kvartalis vähenes, aasta kahel viimasel kuul see langus taandus.

Kui vaadata möödunud aastat tervikuna, siis avaldasid kaupade ekspordile kõige rohkem negatiivset mõju elektroonika-, keemia-, põlevkiviõli- ja piimatoodete ning elektri, mustmetallide ja jookide ekspordi vähenemine (ligikaudu 1/4 koguekspordist). Nimetatud kaupade ekspordi languse põhjuseks ei ole aga Eesti ettevõtete ja nende kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välistegurid, nagu maailmaturu madalad naftahinnad, Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused. Ilma nimetatud kaupadeta oleks Eesti eksport eelmisel aastal kasvanud.

Riskid suured, kuid majanduskasv paraneb

Peamiselt tänu ekspordi ja investeeringute paranemisele ootame sel aastal Eesti SKP kasvu kiirenemist 2,3 protsendini.

Samas on riskid maailmamajanduses ning ohud ebapiisava välisnõudluse püsimiseks suured. Kuigi möödunud aasta viimases kvartalis euroala majanduskasv paranes, näitas ostujuhtide indeks jaanuaris majandusaktiivsuse, uute tellimuste ja ka tööhõive mõningat langust. Olulisemaks probleemiks on aga see, et esialgsetel hinnangutel on euroala majanduses hinnalangus süvenenud. Kaupade ja teenuste eest küsitud hinnad olid jaanuaris tugevas languses. Seega ei ole Euroopa Keskpanga stimuleeriv rahapoliitika veel euroalal piisavalt mõjunud. Või on see hoopis ebaefektiivne.