Swedbank: kasvu pidur on eksport

11. veebruar 2016, 11:45
Swedbank: Eesti kasvu pidur on eksport
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160211/NEWS/160219930/AR/0/Swedbank.jpg

Statistikaameti täna avaldatud neljanda kvartali 0,7protsendine majanduskasvu kiirhinnang oli täiesti ootuspärane, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eesti majanduskasvu pidurdas kõige enam ekspordi langus.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar eelmise kvartali SKP numbritele.

Kiirhinnangu järgi kahanes kaupade väljavedu neljandas kvartalis 4%. Languse taga on valdavalt Venemaa turg, kuhu ekspordi vähenemine on olnud laiapõhjaline. Ekspordi kasv paljudesse Euroopa riikidesse ei kompenseerinud Venemaa-suunalise väljaveo langust. Kuigi kaupade eksport neljandas kvartalis vähenes, aasta kahel viimasel kuul see langus taandus.

Kui vaadata möödunud aastat tervikuna, siis avaldasid kaupade ekspordile kõige rohkem negatiivset mõju elektroonika-, keemia-, põlevkiviõli- ja piimatoodete ning elektri, mustmetallide ja jookide ekspordi vähenemine (ligikaudu 1/4 koguekspordist). Nimetatud kaupade ekspordi languse põhjuseks ei ole aga Eesti ettevõtete ja nende kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välistegurid, nagu maailmaturu madalad naftahinnad, Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused. Ilma nimetatud kaupadeta oleks Eesti eksport eelmisel aastal kasvanud.

Sel aastal on meie põhistsenaariumi järgi oodata peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma mõnevõrra paremaid ekspordivõimalusi. Vaatamata sellele ootame Eestis ekspordi vaid tagasihoidlikku taastumist. Paremaid ekspordivõimalusi peaksid sel aastal pakkuma küll Euroopa turud, kuid ettevõtjatel, kes sõltuvad rohkem Venemaast, ei tasu märkimisväärset ekspordi taastumist oodata.

Investeeringute langus tõenäoliselt taandumas

Eesti majandus on teatavasti väga impordisõltuv. Koos kaupade ekspordi ja tööstustoodangu langusega vähenes tugevasti ka vahetarbekaupade import. Seevastu on kapitalikaupade import juba mitu kuud järjest näidanud korralikku kasvu, mis viitab investeeringute võimalikule paranemisele.

Ettevõtete investeeringute kindlama taastumise eeltingimuseks on aga suurem nõudlus ning hindade tõus ilma, et kannataksid ärisektori kasum ja kasumlikkus. Madalad intressimäärad püsivad kõigi eelduste kohaselt ka 2016.–2017. aastal, toetades investeeringute tarbeks laenamist. Eeldatavalt kasutab valitsus investeeringute tegemiseks sel aastal rohkem Euroopa Liidu fondide rahastust, samas kui majapidamiste investeeringud eluasemetesse kasvavad jätkuvalt mõõdukal kiirusel.

Palgatöötajate ostujõud väheneb, eratarbimine pidurdub

Jaemüügi tugeva kasvu jätkumine möödunud aasta viimases kvartalis näitab, et eratarbimine kasvas samuti kiiresti ja andis tugeva panuse majanduskasvu. Kiire palgakasv, deflatsioon ja madalamad tööjõumaksud on majapidamiste ostujõudu suurendanud.

Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna aeglustub veidi ka nominaalse palga kasv, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavu väiksem ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Seetõttu ootame eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist. See piirab omakorda sisekaubanduse ja muude koduturule suunatud teenuste kasvu. Samas on tarbimisele positiivse mõjuga pensionide, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.

Majanduskasvu arvestuses on juba pikemat aega olnud suure mõjuga netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumine. Neljandas kvartalis aga käibemaksu laekumise kasv aeglustus (mida osaliselt mõjutas ka 2014. aasta viimase kvartali kõrgem võrdlusbaas) ning andis sellega tõenäoliselt ka väiksema panuse majanduskasvu.

Riskid suured, kuid majanduskasv paraneb

Peamiselt tänu ekspordi ja investeeringute paranemisele ootame sel aastal Eesti SKP kasvu kiirenemist 2,3 protsendini.

Samas on riskid maailmamajanduses ning ohud ebapiisava välisnõudluse püsimiseks suured. Kuigi möödunud aasta viimases kvartalis euroala majanduskasv paranes, näitas ostujuhtide indeks jaanuaris majandusaktiivsuse, uute tellimuste ja ka tööhõive mõningat langust. Olulisemaks probleemiks on aga see, et esialgsetel hinnangutel on euroala majanduses hinnalangus süvenenud. Kaupade ja teenuste eest küsitud hinnad olid jaanuaris tugevas languses. Seega ei ole Euroopa Keskpanga stimuleeriv rahapoliitika veel euroalal piisavalt mõjunud. Või on see hoopis ebaefektiivne. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. February 2016, 11:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing