Jaga lugu:

Raul Eamets: peame valgekraed Eestisse tirima

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets.  Foto: Eesti Tööandjate Keskliit

Küsimusele, millist tööjõudu on meil vaja, on lihtne vastus – valgekraesid ehk kvalifitseeritud tööjõudu, kes siia tulla ei taha, leiab majandusteadlane Raul Eamets.

"Peaksime minema need inimesed välismaalt üles otsima ja nad piltlikult öeldes Eestisse tirima. See on täiesti teistsugune suhtumine ja mõtlemine,“ kõneles Eamets kolmapäeval tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend 2016.

Rääkides tööjõu sisserände heast mõjust Eesti majandusele, tõdes Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor, et arusaadavalt suurenevad rände mõjul siseriiklik kogunõudlus ja kaupade-teenuste valik. „Me kõik oleme käinud Hiina restoranis ja söönud Türgi kebabi,“ märkis ta.

Samuti tekib nii uusi talentidele suunatud töökohti. Nende kõrvale aga ka nn 3D-töökohad ehk need, mis on dirty, dangerous ja difficult (räpased, ohtlikud, rasked) ning mida kohalikud ei taha teha isegi siis, kui neile selle eest head raha makstakse. „See on ilmselge trend Euroopas ja miks me ei peaks arvama, et see tulevikus Eestis nii ei oleks,“ märkis Eamets.

Negatiivsetest mõjudest nimetas Eamets juba tuntud aspekte: tõrked ühiskonda sulandumisel, getostumine ja kuritegevuse kasv. „Meie, st Skandinaavia riigid, mängime muidugi sellist jaanalinnupoliitikat, et kuritegevusstatistikas ei tee enam vahet rahvusel või kodakondsetelt, aga kõik teavad, et kuritegevus on sisserändajate seas kõrgem,“ ütles majandusteadlane. Veel nimetas ta odava tööjõu sissevoolu pikal perioodil, mis pärsib konkurentsivõimet, sotsiaalset dumpingut ja varimajandust.

Ühtaegu pluss- ja miinusmärgiga on Eametsa hinnangul eri kvalifikatsiooniga inimeste mõju kohalikule tööjõule. „Kui räägime sinikraedest ehk vähekvalifitseeritud tööjõust, on mõistlik eeldus see, et sinikraede sissevool on seotud pakkumise poolega ehk meil ei ole hirmsasti vaja kojamehi, hotelliteenindajaid, nad tulevad niikuinii. Need on need vietnamlased, kes Lõuna-Eesti metsades pidevalt ära eksivad,“ näitlikustas ta. 

Selliste inimeste tulekuga suureneb tööjõu pakkumine, kuid nõudlus ei pruugi Eametsa sõnul esialgu kasvada. See tähendab, et palgad alanevad ja kohalik tööjõud tõrjutakse tööturult välja. Professor rõhutas, et nii juhtub eeldusel, et pakkumise suurenemisega nõudlus ei kasva.

Eestil on ainult üks plekk

Sten Tamkivi Teleporti juht

Möödunud aasta aprillist on Teleport Cities teenusega elukohta otsinud ligi 40 000 inimest. Kasutajad panevad kirja, kes nad on, mis tööd nad teevad, mida nad elult ootavad ja millised kriteeriumid neile uue elukoha valikul kõige rohkem korda lähevad.

Esikohal troonib puhas keskkond (ligi 70% kasutajatest). Eesti atraktiivsusest rääkides muretseme tavaliselt oma kliima pärast, aga tegelikult otsivad talendid siiski midagi muud kui õhutemperatuur. Teiseks tahavad üle poole kasutajatest tunda ennast turvaliselt. Kolmandal kohal on tolerantne ühiskond. Eespool kulusid, eespool palku, rendihindu, meditsiini kvaliteeti, ühistransporti, majanduskasvu ja madalat korruptsiooni.

Positiivne selle edetabeli mõttes on see, et kõige muu osas (peale tolerantsuse – toim) on Eestis asjad ju tegelikult päris hästi. Pakume ju mõistliku hinnaga puhast keskkonda, kus on hea elada. Meil on tubli meditsiinisüsteem ja hoogne start-up-renessanss. Korruptsioonijuhtumid tunduvad nii dramaatilised, sest neid on vähe ja nad kistakse päevavalgele.

Selleks, et meelitada Eestisse maailma tipptalente, on meil probleeme vaid ühe suure teemaga: ühiskonna avatus, iga inimest austavad väärtused ja sallivus teistsugususe vastu. Me peame aru saama, et need väärtused on Eesti ja eestlaste säilimise garant.

„Kui vaadata valgekraesid ehk kvalifitseeritud tööjõudu, siis räägime inseneridest, IT-inimestest jne. See on seltskond, kes ei eksi Lõuna-Eesti metsadesse, kes tulevad lennukiga… kui tulevad,“ kõneles Eamets, viidates sõjale talentide pärast, mis paneb kõrgelt haritud inimesi eelistama sihtkohana teisi paiku kui Eesti. Eamets märkis, et nende esimene sihtkoht on Silicon Valley, Eesti jääb sadu sihtkohti tahapoole.

Samal konverentsil päeva teises pooles kõnelenud Teleporti juht Sten Tamkivi näitas, et potentsiaalseid selliseid talente meelitavad firmad ei asu enam sugugi enamjaolt Silicon Valleys. Teleporti kogutud andmetest selgub, et kõige rohkem asutati eelmisel aastal idufirmasid hoopis Londonis, Pariisis ja Los Angeleses. Silicon Valley oli selles nimistus alles 7. kohal. 

See tähendab, et eelistused järjest muutuvad ja ka Eamets tõdes, et e-riigi kuvand on Eesti mainet maailmas tõstnud kõrgemale, kui ise ette kujutame. „Aga ikkagi me ei ole esimeste sihtkohade seas. Me peame minema välja ja need inimesed siia tooma. See on oluline paradigma muutus,“ sõnas Eamets, lisades, et selle seltskonna taga on nõudlus ja kui õnnestub mõni inimene siia tuua, suureneb ka pakkumine ning kedagi ei tõrjuta tööturult välja. „Lõppkokkuvõttes võidavad kõik, kasvavad palgad, kasvab hõive, nende inimeste tarbimine, nendega loodud töökohad tekitavad juurde madalapalgalisi töökohti jne.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum