Asteroidid peidavad endas triljoneid dollareid

Triljoni dollari ideid ettevõtjad iga päev välja ei mõtle. Mõned futuristid aga näevad võimalusi ka kosmoses. Võtame näiteks ettevõtja Eric Andersoni, kes on Planetary Resourcesi kaasasutaja. Kosmoseinseneriks õppinud Anderson on unistanud asteroididelt varanduse otsimisest. Neilt võib leida nii vett, teemante kui ka näiteks plaatinat.

Planetary Resources on saanud riskiinvestoritelt juba 13 miljonit dollarit. Investorite hulgas on ka Virgini asutaja Richard Branson ning Alphabeti asutajad Eric Schmidt ja Larry Page. Praeguseks on ettevõte saatnud kosmosesse ka esimese testimasina. Planetary Resources on lepingud teinud näiteks NASA, Darpa, USA kaitseministeeriumi ning paljude erafirmadega, et välja töötada erinevaid tehnoloogiaid – kommunikatsioonilasereid, kosmosedroone, satelliitide 3D-printimist ning palju muudki.

Lennuka ideega ettevõtte kasvuväljavaade on tublisti paranenud, sest hiljuti võeti USAs vastu seadus, mis lubab erafirmadel hankida kosmoses olevatele asteroididele omandiõigusi.

CNBC tegi Andersoniga ka intervjuu, mille avaldame allpool.

Miks te arvte, et asteroidid on Päikesesüsteemi suurim kingitus?

Arvatakse, et Päikesesüsteemis on umbes 100 miljonit asteroidi. Need sisaldavad endas rohkelt resursse ja inimesed saaksid neid ära kasutada kosmose tanklatena. Mõne asteroidi väärtus ulatub triljonite dollariteni. Hea uudis on see, et kümned tuhanded asteroidid on maale lähedal ning liiguvad aeglasel orbiidil. See tähendab, et kosmosesõidukitel on lihtsam nendele maanduda.

Ma arvan, et asteroidid on hüppelaud kosmose avastamiseks. Järgmiste kümnendite jooksul tekib võimalus luua Marsile ja Kuule kolooniaid. Kosmoselaevad hakkavad ennast asteroidide peal tankima. Peale selle saab asteroididelt ka tähtsaid ressursse, mis teevad pikaajalised reisid võimalikuks.

Milliseid tehnoloogiaid arendate, et see kõik saaks tõelisuseks?

Neid toiminguid hakkab tegema robotist kosmoselaev, mis on varustatud tehisintellektiga, kosmoseteleskoopide ja optiliste kommunikatsioonilaseritega. See robot on võimeline analüüsima asteroidi koostist ning saatma info tagasi maale.

Millal võiks saada kosmoses kaevandama hakata?

Plaanime oma esimese kaevandamise missiooni teha 10 aasta jooksul. Oleme juba saatnud kosmosesse kaks testisõidukit. Viimane läks koos SpaceXi Falconi raketiga.

Kuidas ettevõtted valmistuvad kosmose kullapalavikuks?

Ettevõtjad näevad eeltööga väga palju vaeva. SpaceX vähendab näiteks kulusid, mis kaasnevad asjade saatmisel kosmosesse. Madalamad kulud teevad ka meie äri lihtsamaks. Tehisintellekti areng võimaldab meil saata üles sõidukeid, kus ei ole inimesi sees. Kui Moore’i seadus peab ka edaspidi paika, siis arvutite võimsus paraneb üha kiirenevas tempos – see aitab meie püüdlustele tublisti kaasa. Nüüd hakkavad ka investorid selle potentsiaalist aru saama.

Millised seadused reguleerivad kosmose avastamist?

Novembris võeti USAs vastu seadus, mis lubab erafirmadel teha kosmoses uuringuid ning luua kaevandusi kasu saamise eesmärgil. See on väga tähtis, sest 1967. aastast pärit seadus ei pööranud sellele teemale tähelepanu. Seal oli lihtsalt kirjas, et keegi ei tohi kosmoses maad omandada.

Millised on suurimad väljakutsed?

Kõige suurem väljakutse on aeg. Selleks, et midagi tagasi hakata teenima, läheb umbes 10-15 aastat. Me peame paigutama palju kapitali, et hiljem kasumit saada. Muidugi on suur kasu ka ühiskonnale. See, mida me teeme, võib muuta inimkonna arengut. Meil on vaja muretseda ressursse, et Maa peal olev elu oleks jätkusuutlik.