Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hobikirjastamine annab trükikodadele tööd

    ASi Printall müügijuhi Margus Liivamäe sõnul on trükitööstuse hetkeolukord kirev, kuid tööd jätkub.Foto: Raul Mee

    Traditsioonilistel trükikodadel pole põhjust liigseks optimismiks, sest lugejaskond ja koos sellega nõudlus väheneb.

    Samas pole olukord lootusetu, vaid aja jooksul on kliendid ja nende vajadused muutunud. Kui veel mõned aastad tagasi olid trendiloojateks suurte tiraažidega tooted, siis nüüd on nende kõrvale ilmunud lisatooted ning populaarsust koguvad hobikirjutajad ja hobikirjastamine, kirjutab 17. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
    Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuhi Kati Rostfeldti sõnul ei ole traditsioonilistel trükikodadel, eriti raamatu- ja perioodikasektoris, põhjust liigseks optimismiks, kuna käive on kõvasti kahanenud ja ka ettevõtete kogukasum on vähenenud. “Edukaimad trükiettevõtted tegutsevad etiketi- ja pakenditootmise valdkonnas, kus nii käive kui ka kasum liiguvad tõusujoones,” lisas Rostfeldt.
    Tänapäeva iseloomustavad tehnoloogia kiire areng ning muutused, mida on keeruline ette ennustada. Seetõttu sõltub Rostfeldti sõnul edu või ebaedu järjest enam oskusest muutustega õigel ajal kaasa minna. “Trükiettevõtetel on tänu tehnoloogilisele võimekusele, oskustele ja kliendibaasile võimalik kasvatada oma äritegevust uute teenuste või lisandväärtuse tootmisega,” selgitas Rostfeldt.
    Nii on võimalik ühendada trüki- ja digimeedia teenused, arendades tehnoloogiat ja rakendades uusi tooteid. Rostfeldti sõnul hõlmavad tuleviku-töökohad trükitööstuses traditsiooniliste trükiametite kõrval uutesse segmentidesse liikumist, nagu näiteks andmebaaside haldus, tarkvaraarendus, arhiveerimine, projektieerimine, tootedisain, 3D-printimine, turundus ja sisu loomine.
    Rostfeldt on veendunud, et väikesed trükikojad ei suuda oma teenuste valikut laiendada ning vastata üksikettevõttena kliendi ootustele. “Aina enam tuleb trükikodadel teha koostööd, luua võrgustik või ühineda, et võtta vastu suuremaid tellimusi ja pakkuda kliendi soovidele vastavaid teenuseid,” lisas Rostfeldt.
    Möödapääsmatuks peab ta ka tööstuse järk-järgulist automatiseerimist. Lisaks on tänu e-kaubanduse kiirele kasvule trükitööstuse globaalseks trendiks pakendisektorisse liikumine. “Traditsioonilise trükise tulevik on pigem luksuskaupade valdkonda kuuluv toode,” märkis Rostfeldt.  

    Sisend kallineb, aga trükiste hind mitte

    Kirjastuse Argo juhatuse liige Lea Adamson

    Meil läheb ootuspäraselt - nii nagu see pidevalt langeval turul võimalik on. Kirjastuste elu mõjutab nii elanikkonna kahanemine, raamatuhindade mahajäämine üldisest hinnatõusust kui ka sisendite kallinemine. Meie käibenumbrid püsivad enam-vähem paigal, see-eest kasuminumbrid mitte. Ent aasta lõikes oleme siiski endiselt kasumis.

    Efektiivsust on võimalik kasvatada vaid ühel viisil – töö intensiivistamisega. Nii on kirjastus olnud sunnitud kiirendama tempot, viinud läbi väikseid muudatusi töötajaskonnas ning koostööpartnerite seas.

    Kuna Eestis on ainult väikesed ja väga väikesed kirjastused, loeb edukuses mahuefekt. Kui kirjastamisele ainult nii-öelda projektipõhiselt läheneda, siis võib vastata tõele, et hästi läheb eelkõige nišikirjastustel.

    Kirjastuste tuleviku teemal on arvamusi erinevaid. Meie jätkame põhiliselt valdkondades, milles oleme end pooleteise aastakümnega juba tõestanud – meie tugevuseks on ajaloo suunitlusega teadus- ja populaarteaduslik kirjandus eelkõige kohalikelt autoritelt ning õppekirjandus.

    Tööpuuduse üle kurta ei saa
    ASi Printall müügijuhi Margus Liivamäe sõnul on trükitööstuse hetkeolukord kirev, kuid tööd jätkub. “Möödunud aasta oli väljakutse kõikidele ja kõikjal, kuid üldiselt tööpuuduse üle meist keegi ei kurda,” märkis Liivamägi.
    Töö käib tema sõnul nii ekspordi kui ka kohalike tellimuste ja kliendisuhete arendamisega. “Eelmise ja tänavuse aasta võtmesõnaks on, et trükk on tagasi ja tugevam kui kunagi varem!” lisas Liivamägi. Kui mõned aastad tagasi rõhuti internetile ja räägiti, et keegi ei soovi trükitud materjale, siis nüüd on olukord muutunud. Liivamäe sõnul on reklaamiandja mõistnud, et internet üksi ei suuda klienti ostma panna ning kui reklaami pole näha, võib müük kaduda.
    Liivamägi tõi välja, et InfoTrendi värskest uuringust “Direct Marketing Production Printing & Value-Added Services: A Strategy for Growth” selgub, et trükitud toodete maht kasvab, kuna turundajad on mõistnud trükise rolli olulisust mitmekanalilises turunduses. Uuringust, mis viidi läbi Põhja-Ameerikas ning Lääne-Euroopas, tuli lisaks välja, et trükitud tootekataloogide kasutus on kasvanud, kuna need on tõhusad tavakaupluste ja e-kaubanduse läbimüügi suurendamisel. Katalooge suunatakse erinevatele tarbija-, kasutaja- ja vanusegruppidele ehk katalooge kasutavad nii nooremad kui ka vanemad inimesed sõltumata soost, sissetuleku suurusest ja sotsiaalsest staatusest.
    Liivamäe sõnul oleks käibe ning hindade üle patt nuriseda, kuid alati saab paremini. Tänavu on väljakutseks paberi hinna tõusust tuleneva toote omahinna tõusu lõppklientidele "mahamüümine". Tellimuste ja tootmise maht on ettevõttes kasvanud, kuna oluliselt on laiendatud pakutavate teenuste võimalusi. “Murettekitavaks on üha tihenev pankrottide esinemine trükikodade hulgas, mis tõenäoliselt lähiaastatel veelgi sageneb, kuna paljud ettevõtted müüvad praegu tooteid alla omahinna, mis ei ole jätkusuutlik tegevus,” rääkis Liivamägi.

    Väga kitsas nišš pole jätkusuutlik

    Kirjastuse Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaar

    Nii niši- kui traditsioonilistel kirjastustel on oma plussid ning miinused. Liiga kitsas nišš ei ole meie hinnangul jätkusuutlik, pigem saadab edu neid kirjastusi, kel on võime kiiresti muutuvatele trendidele reageerida, neid analüüsida ja otsustada, kas minna kaasa või ei.

    Võime ettevõtte käekäiguga rahul olla. Et konkurents on suur ja kliendid hinnatundlikud, siis valime väga, mida kirjastada ja mis hinnaga müüa.

    Oleme küllaltki tööjõumahukas ettevõte, mistõttu analüüsime pidevalt, kas on otstarbekam tellida teenus väljast või üritada protsessi optimeerida. Näiteks mõned dubleerivad töölõigud oleme korrastanud paremate lahenduste kasuks, välja on vahetatud raamatupidamisprogramm.

    Tulevikus püüame hoida oma positsiooni suuremate raamatukirjastuste hulgas. Uueks väljakutseks on digitaalsete õppematerjalide arendamine, mida tehakse paralleelselt paberõpikutega, viimaste tootmismahtu vähendamata.

    Hobiajakirjanikud annavad tööd
    Liivamägi nentis, et aja jooksul on kliendid ja nende vajadused muutunud. Kui veel mõned aastad tagasi olid trendiloojateks suurte tiraažidega tooted, siis nüüd on nende kõrvale ilmunud lisatooted. Samas on populaarsust kogunud ka hobiajakirjanikud ja hobikirjastamine. Ettevõte on investeerinud, et suurendada võimekust erinevates trükisegmentides, nagu näiteks pehmekaanelised raamatud, reklaamtrükised, voldikud, pakendid ja teised väiketrükised.
    Seetõttu suureneb ettevõtte kliendibaas pidevalt nii Eestis kui ka välismaal. “Kui varem on meid peetud suurettevõtteks, siis nüüd soovime seda suhtumist murda ning teenindame ka paljusid väiksemaid ettevõtteid, kellel on vaja oma toodete või teenuste jaoks tutvustavat materjali või muud trükist,” rääkis Liivamägi.
    Kuna trükikodade sisseseade on kulukas, peab arengut ja tegevusi hoolikalt kaaluma. “Üks, milles oleme kindlad, on, et järgmise 10-20 aasta jooksul ei kao trükitööstus kuhugi,” märkis Liivamägi. Tema sõnul on trükis nagu piim või leib – inimene, kes on harjunud seda tarbima, teeb seda elu lõpuni.
     
    Petrone Print: meil läheb hästi
    Petrone Prindi tegevjuht Ruth Mägi
    "Meie kirjastusel läheb üldiselt hästi. Raamatuid ostetakse, väljaantavate raamatute hulk suureneb, tööd on iga aastaga aina rohkem. Käibega rahulolu sõltub suuresti sellest, kui hästi poed raamatuid eksponeerivad ja edasi müüvad, sest konkurents läheb aina tihedamaks.
    Katsume tagada, et raamatud, mis kirjastust elus hoiavad ja leiva lauale toovad, pidevalt ilmuksid ning ettevõte püsiks kasumis.
    Tulevikuperspektiivis tuleb kirjastusel teha seda, milles ollakse tugev, ning julgeda ajada oma rida. Laias laastus annavad kõik kirjastused välja ühtesid ja samu raamatuid, kõik jälgivad, mida teised kirjastavad, milles nad on edukad, ning siis kirjastavad samu asju.
    Lõppkokkuvõttes tähendab see iga üksiku kirjastaja jaoks seda, et turult saadav raha hulk on aina väiksem. Töötame oma tugevate sarjade kallal edasi ning püüame lisaks leida nii-öelda rosinaid. Kui sarjal hakkab hästi minema, siis see toidab end edaspidi sageli ise ära – alguses nähtud suur vaev toob meie juurde hiljem huvilisi, kes tahaksid sarjas autoritena kaasa lüüa.
    Hoida tuleb ka inimesi, töö- ja eraelu tasakaalustamine on tähtis, eriti siis, kui töötajateks on enamikus naised, nagu see kirjastuste puhul tihtipeale kipub olema. Kui naine ei pea põdema selle pärast, millal ta lapsele järele saab minna ja kas ta võib kodust, teisest linnast või riigist kirjastuse heaks töötada, on ta efektiivne mõlemal rindel."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.