Võluvits paneb konkurendid koos kasvama

Klastrisse kuuluva ASi CF&S juhatuse liikme Harri Rästa sõnul ajendas neid liikmeks astuma eeskätt parem ligipääs rahvusvahelistele huvipakkuvatele firmadele ning võimalus kasutades ühisturundusmeetmeid hoida kokku finantsvahendeid.  Foto: Andras Karalla

Omavahel konkureerivad ettevõtted on hakanud tegema koostööd Eesti rahvusvahelisel turustamisel tänu logistikaklastri loomisele.

Seatud eesmärkide täitmises on klaster olnud sedavõrd edukas, et sellesse kuuluvate ettevõtete käive kasvas ühingu tegutsemise esimese kolme aasta jooksul ligi 30 protsendi võrra, kirjutab 22. märtsi Äripäev logistika rubriigis.

Logistikaklastri järgmise viie aasta strateegia eesmärk on keskenduda ühistegevusele teiste sektorite ja riigiga. Põhisiht on tugevdada Eesti konkurentsivõimet, suurendades terviklahenduste ja lisandväärtust pakkuvate toodete ning teenuste müüki rahvusvahelistele klientidele.

Projekti Eesti Logistikaklaster kuuluvad logistika valdkonna suuremad ja aktiivsemad ettevõtted. Samas on viimaste aastate jooksul toimunud muudatused majanduselus jätnud oma pitseri ka logistikasektorile ning klastri liikmete seas on toimunud muutusi.

"Osa ettevõtteid otsustas, et teevad koostöös pausi, teised jällegi, et kuna nende ala on väga spetsiifiline, peavad nad oma tegevusele keskenduma ja neil ei jätku ressurssi, et tegeleda Eesti logistikavaldkonna üldise turundamisega,” selgitas olukorda Eesti Logistikaklastri juhatuse esimees Andres Valgerist.

Üheks selliseks spetsiifiliseks valdkonnaks on lennundus. Äralangejate kõrval on aga ka uusi liitujaid, eelmisel aastal liitus klastriga näiteks rahvusvaheline tunnustatud ettevõte AS Katoen Natie Eesti.

Valgeristi sõnul saab klastri peamiseks õnnestumiseks lugeda, et on suudetud omavahel konkureerivad ettevõtted panna koostööd tegema Eesti rahvusvahelisel turundamisel. Eesti logistikavaldkonna olulisuse teadvustamisel on ühine koostöö märgilise tähtsusega.

Klastri tegevuse tulemuse hindavad heaks ka majandusministeerium ja EAS. "Projektide raames käivitunud partnerite omavaheline suhtlus on kinnistunud ning koostöösidemed tugevnenud. Pärast klastri moodustamist ning logistikaettevõtete häälte koondamist on koostöö valitsuse ja teiste riiklike institutsioonidega tulemuslikum kui ettevõtetel ükshaaval,” märkis Valgerist.

Klaster aitab kliendibaasi suurendada

ASi Katoen Natie Eesti tegevjuht Mart Melles

Oleme logistikaklastri värskeim liige. Klastrisse kuulumine tagab parema koostöö sektori ettevõtete vahel. Ühiselt näitustel ja messidel osalemine annab ka võimaluse efektiivsemalt kliendibaasi suurendada.

Ootused klastrisse astumisel olid seotud eeskätt selgemate mängureeglitega. Soovime, et meie tegevusvaldkonnas oleksid mängureeglid kõigile arusaadavad ja rahvusvaheliselt selgemad. Valitsus, riigiettevõtted ja riigiasutused peaksid arvestama kõikide huvidega.

Meie huvi on, et Eesti valitsuse suhted Venemaa valitsusega oleksid tunduvalt paremad, kui nad hetkel on. Minu isiklik seisukoht on, et Eesti peaks suhetes oma idanaabriga tegema märksa rohkem, kui ta siiani on teinud.

Meie ettevõtte selle aasta eesmärgid on üldiselt samad, mis igal aastal. Tegevus on kasumit taotlev ja selle saavutamiseks soovime suurendada oma efektiisvust ja kvaliteeti ning laiendada kliendibaasi ja turgu. Soovime pakkuda laologistikas maksimaalselt kvaliteetset teenust ja kasvada koos klientidega. 

See kajastub ka arvudes. Arengustrateegia täitmisel on logistikaklaster olnud sedavõrd edukas, et sellesse kuuluvate ettevõtete käive kasvas ühingu tegutsemise esimese kolme aasta jooksul ligi 30 protsendi võrra.

Sanktsioonid jätsid oma jälje

Valgerist ei salga, et seoses Venemaa poliitilise olukorra ja majanduslike sanktsioonidega on kaubaveo maht viimastel aastatel järsult kukkunud. Kuid just klastri koostöö on suutnud liikmesettevõtete jaoks kõige hullema ära hoida. "Langus küll tuli, kuid see võinuks olla märksa suurem,” tõdes Valgerist.

Logistikaklastri peamisteks eesmärkideks on ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine ja Eestit läbivate ida-lääne- ja põhja-lõunasuunaliste logistikakanalite tõhusam kasutamine.

"Tegemist on väga pikaajaliste protsessidega ning kuna klastri fookuses on erinevad ettevõtted ja erinevad riigid, tuleb arvestada sellega, et klientide otsustamine võib kesta aastaid. Eriti veel uute tarnekanalite valiku puhul,” rääkis Valgerist.

Logistikaklastri strateegia aastateks 2015-2020 keskendubki sellistele ühistegevustele, kus koostöös teiste sektorite ja riigiga suurendatakse Eesti logistilise asukoha tuntust. "Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevnemist jätkatakse stabiilse ärikeskkonna loomise, kaubamahu kasvatamise ja uute klientide leidmise teel,” märkis Valgerist.

Kuna valdkonna kasvule on oluline mõju riigi poolt määratavatel tasudel, on eraldi eesmärk suurendada koostööd era- ja avaliku sektori vahel maksude ning tasude konkurentsivõimelisuse saavutamiseks. 

Naabrite ühistegevus logistikasektoris

Läti transpordiministeeriumi avalike suhete osakonna teatel on asutatud Läti logistikanõukogu, mille ülesanne on leida veoseid ja investeeringuid. Logistikanõukokku kuuluvad transpordiministeeriumi, Riia ja Ventspilsi sadama, Liepaja erimajandustsooni, Läti Raudtee logistikafirma LDz Cargo Logistika, Riia lennujaama ning transpordi- ja logistikaliitude esindajad.

Transpordiministeeriumi teatel on logistikanõukogu eesmärk senisest rohkem lõimida transpordi- ja logistikasektorit, et majandus saaks suurema väärtusega veoste teenindamisest rohkem kasu.

Soome valitsuse juures asuv töörühm on esitanud meetmed oma transiidisektori kasvatamiseks ELi seadusemuudatuse põhjustatud lisakulude tõttu, vähendades perioodil 2015-2017 veeteede tasusid ja raudteekasutustasusid.

Riigi jaoks tähendab muudatus 55,7 miljoni euro suurust ajutiselt saamata jäävat eelarvetulu, kuid meetme eesmärgiks on leevendada olulise ärisektori kulukoormat ja kasvatada kaubavoogusid.

Allikas: Andres Valgerist, Eesti Logistikaklastri juhatuse esimees

Suurim hüve ühisturundus

"Eesti konkurendid naabermaades on koostöös riigiga oma konkurentsivõimet kasvatanud ja saavutanud kaubamahu kasvu. Kindlasti oleks ka meie konkurentsivõime parandamine ja sellest tulenevalt suurem kaubamaht koos täiendava tuluga riigile suurem, kui oleksime suutnud kaasata rohkem riigipoolset sisulist koostööd,” märkis Valgerist.

Algusaegadest klastrisse kuuluva logistikakontserni ASi CF&S juhatuse liikme Harri Rästa sõnul ajendas neid liikmeks astuma eeskätt parem ligipääs rahvusvahelistele huvipakkuvatele firmadele ning võimalus ühisturundusmeetmeid kasutades raha kokku hoida. Aga ka võimalus parandada positsiooni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigikogu vastutavate instantsidega läbirääkimistel. "Üksikettevõttena on raske jõuda õige inimeseni, kellest ka midagi sõltuda võib,” nentis Rästa.

Lisaks on oluline kokkuhoid. "Ühisturunduse kaudu on säästlikum ressursijaotus võimalik," märkis Rästa. "Kindlasti mõnel väga kallil välismessil osalemine ühise klastriga annaks samuti korraliku finantsefekti,” lisas ta.

Rahvusvahelised projektid on kulukad, mistõttu ongi kulude jagamisel võtmekohaks koostöö, mis võimaldab liikmetel efektiivsemalt tegutseda. "Ühisturundus on üks olulisemaid koostöö aspekte nii välismaal kui ka Eestis,” märkis Valgerist.

Logistikasektor on üksjagu vaeva näinud ka selle nimel, et ühtseid sõnumeid, sektori eripära ja toimemehhanisme arvamusliidritele ja sihtgruppidele selgitada. Terve sektori kohta käiva teabe edastamine potentsiaalsetele klientidele, nagu välisministeerium ja EASi esindajad välisriikides, annab Valgeristi sõnul olulise panuse koostöösse avaliku ja erasektori vahel ekspordi edendamiseks. 

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, tootearendusele, logistikahariduse küsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.

Logistikaklastri eesmärke aitab täita 2014. aastal algatatud projekt „Logistikavaldkonna arendamine" mahus 185 700 eurot (rahastusperiood 15.01.2014–28.02.2015), mille elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond 70% ulatuses ning klastri liikmed 30% ulatuses.

Projekt on otseselt suunatud Eesti riigi ja klastri liikmesorganisatsiooni konkurentsivõime suurendamisele ning rahvusvaheliste kontaktide arvu suurendamisele. Võttes arvesse logistikasektori ettevõtete sidusust äriprotsesside läbiviimisel tarneahelas, samuti paralleelsete tarneahelate olemasolu, on koostöö kaudu võimalik luua märgatavat ressursside kokkuhoidu ning suurendada efektiivsust.

Ühishankeid ei tehta

Ühishankeid kütuse või bürootarvikute ostuks logistikaklastrisse kuuluvad ettevõtted siiski ei tee. "Osaliste vajadused ja mahud on väga erinevad. Valdavalt tehakse koostööd ikkagi teenuste ja toodete rahvusvahelisel tutvustamisel,” sõnas Valgerist.

Lisaks kuuluvad eraettevõtete kõrval klastri liikmeskonda ka riigiettevõtted, kelle puhul toimub hange mõneti erinevalt. Raske oleks erafirmasid ja riigiettevõtteid samasse raami suruda.

Kuigi logistikaklaster tagab oma liikmetele mitmeid hüvesid, on klastril ka omad nõrgad kohad. Rästa sõnul on logistikaklastrisse kuuluvatel konkurentidel keerulisem klientidega suhelda, kui konkurent on kuklasse hingamas ja oma müügivõimalust ootamas.

Lisaks uputab liikmestaatus ettevõtjad bürokraatiamerre. "Kuna klastriliikumist toetatakse ka subsiidiumitega EASi poolt, siis aruandlusega kaasnev bürokraatia paneb teinekord osalemisest loobumise mõtted pähe. Lihtsalt toetatav summa ei ole korrelatsioonis dokumendimahuga, mille peab läbi töötama ja esitama, et toetus saada,” tõdes Rästa.

Veelgi enam. Erinevalt klastri algusaegadest ei saa enam rääkida suurtest abirahadest, mis klastrile lisahingust annavad. Kui algusperioodil pani logistikute ühistegevusele õla alla EAS oma finantstoetustega, siis praegu haigutab selle koha peal tühjus.

Hetkel kuum