Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna terroriprotsessi kaitsja: see on näidishukkamine

    Terrorismi toetamises ja rahastamises süüdi mõistetud Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko novembris Harju maakohtus.Foto: Andres Haabu

    Terrorismile kaasa aitamises esimeses kohtuastmes aastateks vangi mõistetud tallinlaste Roman Manko ja Ramil Khalilovi kaitsjad kaebasid eile ringkonnakohtus maakohtu liigse prokuratuurist sõltuvuse ja prokuröri eksimuste üle.

    Manko kaitsja Olavi-Jüri Luik ütles eile ringkonnakohtus, et on ilmselge, et paari nädala eest pensionile läinud maakohtu kohtunik Helve Särgava oli Manko ja Sazanakovi kohtuotsuse langetamisel mõjutatud Pariisi terrorisündustest, mis toimusid vahetult enne novembris alanud kohtuprotsessi.
    On kõnekas, et napilt tund enne eile hommikul kell kümme alanud teise astme kohtuprotsessi rullusid lahti verised sündmused Brüsselis, kus plahvatasid mitmed pommid nii lennujaamas kui metroojaamades.
    Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige kõrvale lisandus ka Savisaare kaitsjana tuntud Oliver Nääs, kuid kohtuvaidluste voorus Nääs soovitud sõna ei saanud, sest tema polnud uue tulijana apellatsioonikaebuse esitaja ning sai esitada oma kommentaarid alles pärast kaitsjaid Kristi Randet ja Olavi-Jüri Luike.
    Kaitsjad: Särgava käitus prokuratuuri soosivalt
    Luik heitis Manko ja Khalilovi vastavalt viieks ja seitsmeks aastaks vangi mõistnud kohtunik Särgavale ette sama materjali kasutamist tõenditena selektiivselt.
    Terrorismiprotsess jäi hiljuti pensionile läinud kohtunik Helve Särgavale (keskel) üheks viimaseks kohtuasjaks.Foto: Andras Kralla
    Ta pidas silmas seda, et ühel hetkel otsustas Särgava, et süüdistatavate Facebooki vestluseid Ivan Sazanakoviga – kelle abistamise eest terroristliku ühendusega liitumiseks neid süüdi mõistetigi – ei peaks arvestama tõendusmaterjalina, sest nad teadsid, et nende vestlusi võidakse jälgida. Järgmisel hetkel kasutas aga kohtunik sama Facebooki vestlust süüdimõistva tõendina, märkis Luik.
    Lisaks ütles Sazanakovi kaitsja Rande, et maakohus jättis kogu menetluse vältel süüdistust toetava hoiaku, andes ajakirjandusele intervjuusid. Rande viitas Särgava hiljuti Eesti Ekspressile antud intervjuule, kus kohtunik ütles, et tema mõistab reeglina sellise karistuse, nagu prokurör ütleb. „Seega, ta ei lähtunud oma siseveendumusest,“ sõnas Rande.

    Prokurör: maakohus oli õiglane

    Ma leian, et Harju maakohtu otsus on seaduslikult põhjendatud ning karistused kooskõlas kuriteo raskusastme ja süü suurusega, ütles riigiprokurör Laura Vaik.

    Maakohus on oma otsuses väga põhjalikult käsitlenud, millistel tõenditel otsus põhineb. Prokurörina olen esitanud süüdistuskõnes seisukohad, mille põhjal süüdistatavad oma süüteo toime panid. Olen kindel, et kohtuotsuses kajastus kohtu veendumus.

    Tõenditena esitatud teabehanke kokkuvõtted kirjeldavad Ivan Sazanakovi kuulumist terroristlikku ühendusse. 14. aprill 2014. aasta riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et peaprokurör lubab teabehanke toimingute kokkuvõtte vormis esitatud tõendeid.

    Kaitsjad märkisid apellatsioonikaebuses, et kohtunik Särgava võttis kohati üle prokuröri rolli, olemata sõltumatu. Kohus asus nende sõnul ise prokuröri eest tõendeid avama ning sekkus ristküsitlusse. Samuti heitsid nad kohtule ette liiga suurt meedia kaasamist, tehes protsessist sellega meedia-show.
    Etteheited prokurörile
    Luik rõhutas, et prokurör Laura Vaigu esitatud süüdistus oli väga vigane, paljud asjaolud tulid välja alles kohtus esitatud süüdistuskõnes, kuid oleksid pidanud olema kirjas juba süüdistusaktis.
    „Ei saa üle ega ümber prokuröri vigadest, alustades sellest, et ta oli Roman Manko süüdistuse koostamisel copy-paste-meetodit kasutades unustatud teatud kohtades Khalilovi nime parandada Manko omaks,“ ütles ta.
    Ta lisas, et maakohus tugines süüdi mõistmisel lubamatutele tõenditele, näiteks teabehanke toimingute kokkuvõtetele, mis polnud vormistatud jälitusprotokolli nõuetele vastavalt.
    Nääs märkis, et kui ka ringkonnakohus aktsepteerib selliseid kokkuvõtteid tõendusmaterjalina, on see pretsedenti loov, sest kokkuvõte pole kindlasti stenogrammi mõõtu tõendusmaterjal. Luik heitis lisaks ette ka tõlkimata venekeelsete materjalide esitamist tõendusmaterjalina.
    Rande tõi välja prokuröri arusaamatu meelemuutuse karistuse raskuses: eeluurimise käigus pakkus prokurör süüdistatavatele kokkuleppe sõlmimise võimalust, millega oleksid mõlemad saanud karistatud tingimisi vangistusega.
    „Seega ei pidanud ka prokuratuur ise väidetavat kuritegu piisavalt ohtlikuks, et selle eest peaks karistama vangistusega. Hiljem taotles prokurör neile liitkaristusena üheksa aastat vangistust. Miks ta oma seisukohta nii kardinaalselt muutis?“ küsis Rande.
    Euroopas karistused leebemad
    Kaitsjad tõid välja, et Mankole ja Sazanakovile mõistetud karistused on liiga rasked, võrreldes mujal Euroopas mõistetud karistustega sarnaste tegude eest.
    Luik tõi näiteks Rootsi, kus lõhkematerjali omamise ja lõhkamise plaanimise eest karistatakse kuni 2aastase vangistusega, Taanis terroriühenduses väljaõppe saamise eest 3,5aastase vangistusega; Itaalias terroriühendusse värbamise eest 3aastase vangistusega.
    „Minnes üle menetluslikest probleemidest – väga vigane süüdistusakt ja sobimatud tõendid –, ei saa karistus olla mitte mingil tingimusel nii karm. See oligi näidishukkamine,“ ütles Luik.
    Prokurör Vaik ütles, et teiste riikide praktikat ei saa võtta üks-ühele eeskujuks. „Pole võimalik hinnata, milline oli kaitsjate välja toodud teiste riikide terrorismikuritegude puhul konkreetsete isikute süü suurus,“ märkis Vaik.
    Kaitsjad esitasid enne terroriprotsessi algust ka riigi peaprokurörile Lavly Perlingule prokurör Vaigu tähtaegadest mitte kinni pidamise ja vigaste tõendite tõttu distsiplinaarmenetluse alustamise taotluse, kuid Perling ei pidanud Vaigu rikkumisi siis piisavalt suureks ega alustanud menetlust.
    Ringkonnakohus teeb oma otsuse teatavaks 11. mail. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Kiibiaktsiate langus vedas S&P ja Nasdaqi indeksid miinusesse
USA börsiindeksid S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks sulgusid esmaspäeval miinuses, kui aasta algusest hoogsalt rallinud kiibiaktsiad taanduma asusid.
USA börsiindeksid S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks sulgusid esmaspäeval miinuses, kui aasta algusest hoogsalt rallinud kiibiaktsiad taanduma asusid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
EL lisas 27 Vene varilaevastiku alust sanktsioonide nimekirja
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
FT: teadlased jooksevad ajaga võidu, et päästa meid tapjasääskedest
Teadlased töötavad palehigis selle nimel, et kõrvaldada oht enne, kui need ohtlikud vereimejad jõuavad rohkemates kohtades kanda kinnitada ja ennetusmeetmete suhtes resistentseks muutuda.
Teadlased töötavad palehigis selle nimel, et kõrvaldada oht enne, kui need ohtlikud vereimejad jõuavad rohkemates kohtades kanda kinnitada ja ennetusmeetmete suhtes resistentseks muutuda.