Tallinna terroriprotsessi kaitsja: see on näidishukkamine

Manko kaitsja Olavi-Jüri Luik ütles eile ringkonnakohtus, et on ilmselge, et paari nädala eest pensionile läinud maakohtu kohtunik Helve Särgava oli Manko ja Sazanakovi kohtuotsuse langetamisel mõjutatud Pariisi terrorisündustest, mis toimusid vahetult enne novembris alanud kohtuprotsessi.

On kõnekas, et napilt tund enne eile hommikul kell kümme alanud teise astme kohtuprotsessi rullusid lahti verised sündmused Brüsselis, kus plahvatasid mitmed pommid nii lennujaamas kui metroojaamades.

Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige kõrvale lisandus ka Savisaare kaitsjana tuntud Oliver Nääs, kuid kohtuvaidluste voorus Nääs soovitud sõna ei saanud, sest tema polnud uue tulijana apellatsioonikaebuse esitaja ning sai esitada oma kommentaarid alles pärast kaitsjaid Kristi Randet ja Olavi-Jüri Luike.

Kaitsjad: Särgava käitus prokuratuuri soosivalt

Luik heitis Manko ja Khalilovi vastavalt viieks ja seitsmeks aastaks vangi mõistnud kohtunik Särgavale ette sama materjali kasutamist tõenditena selektiivselt.

Ta pidas silmas seda, et ühel hetkel otsustas Särgava, et süüdistatavate Facebooki vestluseid Ivan Sazanakoviga – kelle abistamise eest terroristliku ühendusega liitumiseks neid süüdi mõistetigi – ei peaks arvestama tõendusmaterjalina, sest nad teadsid, et nende vestlusi võidakse jälgida. Järgmisel hetkel kasutas aga kohtunik sama Facebooki vestlust süüdimõistva tõendina, märkis Luik.

Lisaks ütles Sazanakovi kaitsja Rande, et maakohus jättis kogu menetluse vältel süüdistust toetava hoiaku, andes ajakirjandusele intervjuusid. Rande viitas Särgava hiljuti Eesti Ekspressile antud intervjuule, kus kohtunik ütles, et tema mõistab reeglina sellise karistuse, nagu prokurör ütleb. „Seega, ta ei lähtunud oma siseveendumusest,“ sõnas Rande.

Kaitsjad märkisid apellatsioonikaebuses, et kohtunik Särgava võttis kohati üle prokuröri rolli, olemata sõltumatu. Kohus asus nende sõnul ise prokuröri eest tõendeid avama ning sekkus ristküsitlusse. Samuti heitsid nad kohtule ette liiga suurt meedia kaasamist, tehes protsessist sellega meedia-show.

Etteheited prokurörile

Luik rõhutas, et prokurör Laura Vaigu esitatud süüdistus oli väga vigane, paljud asjaolud tulid välja alles kohtus esitatud süüdistuskõnes, kuid oleksid pidanud olema kirjas juba süüdistusaktis.

„Ei saa üle ega ümber prokuröri vigadest, alustades sellest, et ta oli Roman Manko süüdistuse koostamisel copy-paste-meetodit kasutades unustatud teatud kohtades Khalilovi nime parandada Manko omaks,“ ütles ta.

Ta lisas, et maakohus tugines süüdi mõistmisel lubamatutele tõenditele, näiteks teabehanke toimingute kokkuvõtetele, mis polnud vormistatud jälitusprotokolli nõuetele vastavalt.

Nääs märkis, et kui ka ringkonnakohus aktsepteerib selliseid kokkuvõtteid tõendusmaterjalina, on see pretsedenti loov, sest kokkuvõte pole kindlasti stenogrammi mõõtu tõendusmaterjal. Luik heitis lisaks ette ka tõlkimata venekeelsete materjalide esitamist tõendusmaterjalina.

Rande tõi välja prokuröri arusaamatu meelemuutuse karistuse raskuses: eeluurimise käigus pakkus prokurör süüdistatavatele kokkuleppe sõlmimise võimalust, millega oleksid mõlemad saanud karistatud tingimisi vangistusega.

„Seega ei pidanud ka prokuratuur ise väidetavat kuritegu piisavalt ohtlikuks, et selle eest peaks karistama vangistusega. Hiljem taotles prokurör neile liitkaristusena üheksa aastat vangistust. Miks ta oma seisukohta nii kardinaalselt muutis?“ küsis Rande.

Euroopas karistused leebemad

Kaitsjad tõid välja, et Mankole ja Sazanakovile mõistetud karistused on liiga rasked, võrreldes mujal Euroopas mõistetud karistustega sarnaste tegude eest.

Luik tõi näiteks Rootsi, kus lõhkematerjali omamise ja lõhkamise plaanimise eest karistatakse kuni 2aastase vangistusega, Taanis terroriühenduses väljaõppe saamise eest 3,5aastase vangistusega; Itaalias terroriühendusse värbamise eest 3aastase vangistusega.

„Minnes üle menetluslikest probleemidest – väga vigane süüdistusakt ja sobimatud tõendid –, ei saa karistus olla mitte mingil tingimusel nii karm. See oligi näidishukkamine,“ ütles Luik.

Prokurör Vaik ütles, et teiste riikide praktikat ei saa võtta üks-ühele eeskujuks. „Pole võimalik hinnata, milline oli kaitsjate välja toodud teiste riikide terrorismikuritegude puhul konkreetsete isikute süü suurus,“ märkis Vaik.

Kaitsjad esitasid enne terroriprotsessi algust ka riigi peaprokurörile Lavly Perlingule prokurör Vaigu tähtaegadest mitte kinni pidamise ja vigaste tõendite tõttu distsiplinaarmenetluse alustamise taotluse, kuid Perling ei pidanud Vaigu rikkumisi siis piisavalt suureks ega alustanud menetlust.

Ringkonnakohus teeb oma otsuse teatavaks 11. mail.