Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal esialgsetel andmetel 0,4% ja võlatase 9,7% sisemajanduse koguproduktist, teatab statistikaamet.
- Kõrgeimat brutopalka küsivad tarkvarainsenerid. Foto: EPA
2015. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid 84,1 miljoni euroga Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses. 2015. aasta lõpuks oli keskvalitsuse allsektori tulude ülejääk 12,7 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste sektori koondeelarve oli ülejäägis 47,6 miljoni euroga. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk oli 23,9 miljonit eurot, mis on tunduvalt väiksem kui eelnevatel aastatel.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2015. aasta lõpuks 2 miljardit eurot, mis oli 2014. aastaga võrreldes 4% väiksem. Võlga vähendasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse võlg oli 2015. aasta lõpu seisuga 1,4 miljardit eurot ning kohalike omavalitsuste võlg kokku moodustas 0,7 miljardit eurot. Sotsiaalkindlustusfondid ei panustanud valitsemissektori võlga ka sel perioodil.
Keskvalitsuse laenudega seotud kohustused vähenesid 4% ning keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste välja antud pikaajaliste võlakirjade maht vähenes 6%. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli 85%.
Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility), vähenes 2015. aastal 30 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSF-iga seotud kohustused 2015. aasta lõpus 454,6 miljonit eurot, millest 79% andis Eesti panus Kreeka, 12% Portugali ja 9% Iirimaa abipaketti.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase vähenes 2014. aastaga võrreldes veidi üle 3%. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga ligi viiendiku võrra, kuid samas kasvasid nii lühi- kui ka pikaajaliste laenudega seotud kohustused. Kohustused välismaailma suhtes moodustasid ligi 22% kohalike omavalituste võlast.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.