Tööriist suhtleb omanikuga sensori abil

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 30. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööriist suhtleb omanikuga sensori abil
Monitoorimise süsteem näitab tööriistale paigaldatava sensori abil, kus tööriist asub ja kui kaua on see töötanud.Foto: Julia-Maria Linna
Tööriistadele paigutatud sensorid aitavad tootmises jälgida tööriistade energiakulu, hooldusaegu, asukohta ning tervistkahjustavat vibratsiooni töötajale.
AS Nordic Automation Systems pakub Tool Monitoring Systemi (TMS) lahendust, mis hõlbustab tööstusettevõtete tööd laoruumide korrashoiul ja optimeerib tootmisefektiivsust. Ühtlasi maandab lahendus tööriistade vibratsiooniga kaasnevaid terviseriske, kirjutab 31. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
TMS-funktsioon seisneb tööriistade ja statsionaarsete tootmisseadmete kasutuse jälgimises reaalajas, mis võimaldab tulemusi analüüsida ja tööd optimeerida. Seda võimaldavad sensorid, mis paigaldatakse tööriistadele. Sururõhutööriistadel toimib sensor kiirliitmiku asendusena ning selle külge käib voolik, seega ei muuda sensor tööriistade suurust ega kasutamist. Elektritööriistadel paigaldatakse sensor elektrijuhtmele. Akuga töötavatele ning statsionaaarsetele ning passiivtööriistadele nagu lood või labidas pannakse sensor külge tööstusliku liimiga.
Sensor salvestab töötades andmed, näidates lisaks reaalsele tööaja pikkusele ka näiteks õhu- ja energiakulu. Lahendus edastab saadud info juhtmevabalt keskseadmele, mis omakorda saadab info kliendiportaali ehk TMSi Secure Cloudi.
"Meie ülesandeks jääb andmete analüüsimine," märkis ASi Nordic Automation Systems müügijuht Karel Kask. Tähelepanu vääriv info edastatakse asjaga seotud inimestele SMSi või e-kirjaga. "Sõnum sisaldab regulaarseid raporteid tööriistade kasutamisest ja nende efektiivse kasutamise ajast, hoolduse eeldatavast läbiviimise ajast ning vibratsioonitasemest. Samuti annab lahendus ülevaate tööriistade laoseisust,” kirjeldas Kask.
Kuna tarvilik teave edastatakse automaatselt, lisaõpet TMS kasutajatelt ei nõua. Samuti ei vaja see tööriistade lisahooldust – kuna sensorid töötavad akude baasil, mille kestvus on kuni kaks aastat, ei ole nende eluea jooksul tarvis neid laadida. Siiski, akude kestvust mõjutab tööriista kasutamise intensiivsus ja keskkonna temperatuur. Samuti ei vaja keskseade eraldi hooldust.
Tool Monitoring System jagab tööriistadele paigaldatavate sensorite abi teavet järgneva kohta:
Tööaja pikkus
Õhu- ja energiakulu
Hooldusaeg
Vibratsioonitase
Asukoht ja vastutav kasutaja
Automaatne inventuur ja kaitse varguste eest
Seadmete hoolduseks on tootmisettevõtetel võimalik määrata hooldustsüklid, millega tagatakse seadmetele õigeaegne kontroll. Sellega garanteeritakse tööriistadele maksimaalne eluiga ning see võimaldab kasutada tööriistu kuluefektiivsemalt, optimeerides tootmiskulusid. Näiteks välditakse nii kasutuskõlbmatuks muutunud tööriistade kasutamist, lisaks on võimalik kontrolli all hoida seadmete elektritarbimist.
TMS hõlbustab ka inventuuriga kaasnevaid tülikaid protseduure ja aitab võimalike varguskatsete korral. "Sensorid edastavad teabe kõikide tööriistade asukoha, kasutusaja, seisukorra ja kasutaja kohta," märkis Kask. Kui tööriist ei jõua tööpäeva lõpul ettenähtud lattu, teavitavad sensorid selleks määratud isikut teatega SMSi või e-kirja teel.
Sensoritel olevad kiirendusandurid võimaldavad kliendil määrata näiteks öise kellaaja, mis ajaks peab tööriist olema jõudnud lattu tagasi. Kui tööriistu liigutatakse, saadab TMS häiresõnumi. "Soovi korral on võimalik lahendus ühendada turvafirmaga, mis teate peale koheselt reageerib,” selgitas Kask.
Üks lahenduse olulisemaid funktsioone on arendajate sõnul tööriista kasutava töötaja teavitamine päevasest lubatud vibratsioonitasemest. "Igale tööriistale on sisse kirjutatud selle vibratsioonitase, mille põhjal toimub töötades automaatne arvestus vastavalt Euroopa Liidu töötervishoiu direktiivides fikseeritud maksimaalsele vibratsioonitasemele," kirjeldas Kask. "Kui kaheksatunnise tööpäeva lubatud vibratsioonilimiit on täis, peab seadmega selleks päevaks töö lõpetama,” lisas ta.
See on vajalik vältimaks vibratsioontõbe, mis seisneb sõrmede verevarustus- ja närvikahjustuses. Tervisehäda on küllaltki levinud inimestel, kes on pikemal perioodil vibratsiooniga kokku puutunud, mistõttu on õigeaegne ennetustöö väga tähtis.
Tervisekahjustuste ärahoidmiseks peab vibratsiooni mõõtma
Viive Pille, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja
Vibratsioon jagatakse lokaalseks ja üldvibratsiooniks. Vibratsiooni põhjustavate mehhanismide ja töövahenditega puutuvad enam kokku monteerijad, ehitajad, raie-, metalli-, tee- ja puidutööstuse töötajad ning kaevandustes läbindajad.
Erinevates ELi riikides on vibratsiooniga kokku puutuvate töötajate hulk 14–34%, ehitussektoris on number kõrgem, ulatudes kuni 63%ni, kaevanduses 44%ni.
Üldvibratsioon kandub kehale üle normatiivse vibratsiooniga masinalt või vibratsiooniga kontaktis olevalt platvormilt. Lokaalse toime korral mõjub vibratsioon peamiselt kätele, kuid peab arvestama, et sageli kaasneb müra toime ja füüsiline koormus kätele, mis omakorda ohuteguri kahjustavat toimet võimendavad.
Tervisekahjustuse tunnused olenevad vibratsiooni tugevusest, selle toimimise ajast ja tööstaaži pikkusest. Samuti isikukaitsevahendite, näiteks vibratsiooni summutavate kinnaste, olemasolust. Ebasoodne keskkond, külm ruum või välitingimused võivad tervisekahjustuse riski suurendada.
Vibratsiooni tõttu on tervisehäiretest tuntud väikeste veresoonte ehk kapillaaride kahjustus – sõrmedes (üldvibratsiooni korral ka jalgades) tekib verevarustuse häire. Valge sõrme ehk raynaud'i fenomen väljendub sõrmede külmakartlikkuses – külmas tõmbuvad sõrme otsad ja hiljem kogu sõrm valgeks.
Kaugele arenenud vibratsioonikahjustuse juhtudel on kirjeldatud käte troofika häireid, kuni haavandumiseni, kuid arenenud riikides selliseid haigusjuhte reeglina ei esine, ega ole teada ka Eestis.
Vibratsioon kahjustab ka perifeerseid närve, tekitades jäsemetes tuimuse tunnet ja kohmakust. Samuti soodustab kontakt vibratsiooniga osteoarstroosi teket ehk liigeskulumust. Kahjustused on reeglina püsiva iseloomuga ja alluvad ravile halvasti.
Tõve vältimiseks tuleb tagada tööandjate ja töötajate teadlikkuse ja hoolivuse kaudu võimalikult ohutu töökeskkond. Vajalik on ka mõõta vibratsiooni. Ning hoida masinad-seadmed korras. Ära ei tohiks unustada töötervishoiualast tervisekontrolli.
Eestis on vibratsioontõve esinemine aastate jooksul vähenenud, kuna kasutusele on võetud heade tehniliste näitajatega traktorid, ekskavaatorid ja veoautod. Probleemiks on jäänud lokaalse vibratsiooniga tööriistade kasutusest tulenevad tervisekahjustused. Sama on tendentsi on näha ka Euroopa Liidu liikmesriikides.
Kuigi Eestis vibratsioontõbi veel väga suur probleem ei ole, on Kase sõnul tervisehädaga seotud ennetustöö väga aktuaalne Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, kus sellele pööravad tähelepanu nii riiklikud institutsioonid kui ka ettevõtted.
Konkurente veel vähe
Kase sõnul on TMSi tootearendus toimunud Eestis ja seda päris nullist alates. Kokku on lõpptoote valmimiseks kulunud veidi üle kahe aasta ja turule sisenemiseks oldi valmis eelmise aasta neljanda kvartali alguses. "Kuna sururõhutööriistad moodustavad kasutatavatest seadmetest enamuse, algas meie teekond sururõhusensori valmimisega. Hiljem tulid juba elektritööriistadele mõeldud sensorid, paari kuu pärast on plaanis turule tuua ka aku- ja passiivtööriistade sensorid,” rääkis Kask.
Kuna lahendus on uudne, pole klientide arv veel suur. Samas on toodet lihtne müüa, kuna ühtegi teist sellist turul ei eksisteeri ja selle kasutegur töökodadele on suur.
"Inglismaal on vähemalt kolm-neli ettevõtet, mille arendatud sensorid on mõeldud ainult vibratsiooni mõõtmiseks. Tänu tööriistade reaalajas toimuvale monitooringule on meie lahendus oma funktsionaalsuses oluliselt innovaatilisem ja konkurente meil väga palju pole," märkis Kask. "Samas kuna Industry 4.0 on üle Euroopa populaarne, siis neid kindlasti tuleb,” lisas ta.
Võimalike klientide profiili on Kase sõnul raske üheselt määrata. Kõne alla tulevad kõik suuremas koguses tööriistu kasutavad ettevõtted. "Toote kasutegur hakkab mängima siis, kui ettevõttes on kasutusel vähemalt 50 tööriista. Näiteks Rootsis on ettevõtteid, mille tööriistade hulk on 6000 ja rohkemgi,” kirjeldas Kask potentsiaalseid kliente.

Tööstusautomaatika arenduse taga seisavad välismaised firmad
Andres Taklaja, OÜ Rantelon juhatuse esimees
Hetkel on Eesti turul tööstusautomaatikat puudutav üldpilt selline, et 98 protsenti ekspordist tagatakse koostöös ettevõtetega, mille eesotsas on mõne välisriigi omanikud.
See tähendab, et suures osas seisavad tööstusautomaatika arendustegevuse taga suured välismaised firmad, mille siinsed esindajad tulevad välja lahendustega, mille järele on nõudlus eeskätt Skandinaavia, Sakasamaa või USA turgudel.
Seega on enamik siinset tootmistehnoloogiat rahastatud välisomanike poolt. Riigi toetused tootearendusele ettevõtetes pole eriti arvestatavad.
Kuna Ameerika Ühendriikide tööstus on võrreldes Euroopa omaga juhtpositsioonil ja samas suunas liigub ka Hiina, siis ei jää vanal maailmal üle muud, kui algatada oma tööstusrenessanss.
See tähendab ühtse tööstusvõrgustiku loomist, kus suured rahvusvahelised ettevõtted on laienenud väiksemamahulisema tööstusega riikidesse, et kasutada ära sealseid arendajaid ja innovaatilisi lahendusi eeskätt oma turu huvides. Selline koostöö suurte ja arenenud tööstushiidudega aitab omakorda kaasa ka väiksemate partnerite arengule.
Esialgu keskendutakse Põhjamaadele
Põhiklientuurina nähakse Skandinaavia ettevõtteid, aga kliente loodetakse leida ka Saksamaalt ja Suurbritanniast ning seda eeskätt otsekontaktide kaudu. "Paar nädalat tagasi viibisime Göteborgis, kus toimus Skandinaavia suurim tootmise hooldusmess. Saime sealt väga hea kontakti ühe Põhjamaade suurima tööriistu ja lisavarustust pakkuva jaeketiga," märkis Kask. Ta lisas, et senised kliendid on ettevõte suuresti leidnud investorite kaudu, kes on nii Norras kui Rootsis.
Klientide otsingul ei piirduta vaid tööstusettevõtetega, tootele nähakse potentsiaalseid ostjaid ka ehitussektori ettevõtteis ning teedeehituse või võrguehitajate näol. Kuna lahenduse keskseade on mobiilne ja SIM-kaardiga eelinstalleeritud, saab seda kasutada ka näiteks autoparkide monitoorimiseks. Tehnilise spetsiifilisuse tõttu tuleb Kase sõnul klientidele läheneda personaalselt ja selgitada välja töökodade eripärast tulenevad vajadused ja ootused.
Kase sõnul on tootearendus pidev protsess, mis avab uusi võimalusi. "Üks asi on tööriistu jälgiv TMS, samas tööstusvaldkonna põhifookus on sururõhu kasutuse optimeerimisel. Alates kompressorist kuni lõppobjekti sururõhulekete tuvastamiseni ja vähendamiseni. Tegu on tehnoloogiaga, mis võib märkimisväärselt kokku hoida energiatarbimist ja hetkel liigumegi selle poole. Tootearendus käib täie hooga ja lahenduse funktsionaalsus kasvab pidevalt,” rääkis Kask.
TMSi kuutasu sõltub tööriistade arvust ning sellest, kui palju läheb kliendil vaja keskseadmeid. "Seadmed on kohapõhised. Kui tehases on üks töökoht, millega on seotud 50–100 tööriista, siis sinna läheb reeglina üks keskseade,” selgitas Kask. Ühe sensori kuutasu on 1–3 eurot. Hinna kujunemisel mängib rolli, kas lahendus peab toimima koos GPS-seadmega, SIM-kaardiga või ühendatakse see internetivõrku.
"Letimüügist lähevad müüki viie sensoriga stardipaketid koos vajaliku lisavarustusega. Lahenduse keskmine hind Skandinaavia turul saab olema ca 790 eurot,” märkis Kask.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum