USA loobus kohtuasjast Apple’i vastu

Kohtuasja algne eesmärk oli sundida Apple’it julgeolekujõududega koostööle ja ekstra tarkvara kirjutama, et saada juurdepääs Californias San Bernardinos läinud aasta lõpul 14 inimest maha lasknud terroristi telefoni sisule.

Kohtuasjast arvati kujunevat pretsedenti, mis aitab internetiajal tõmmata selgemad piirid riikliku julgeoleku vajaduste ja isiku privaatsuse kaitse vahele.

Debatti sekkus isegi USA president Barack Obama, kes ütles, et tehnoloogiatööstus ei peaks telefone fetišeerima ja asetama neid kõrgemale muudest väärtustest.

Nädal tagasi teatas USA justiitsministeerium, et on saanud abipakkumise kolmandalt osapoolelt, kel võib olla lahendus telefoni turvakoodi lahtimuukimiseks. Esmaspäeval teatas USA valitsus kohtule, et on telefonis sisalduvale infole juurdepääsu saanud. Agentuuri Bloomberg andmeil täpsemaid detaile ei avaldatud.

Kohtuasja lõpetamine on võit Apple’i jaoks, kes keeldus telefoni lahtimuukimisele kaasa aitamast ning oli valmis välja minema kõrgeimate kohtuinstantsideni välja.

Apple’i juht  Tim Cook ütles, et selline samm firma poolt oleks ohtu seadnud miljonite iPhone'i kasutajate andmed üle kogu maailma. On valitsusi ja jõude, kes võivad seda kurjasti ära kasutada. Apple’i selja taha asusid ka teised suured tehnoloogiafirmad.

Küsimus jääb üles

Praegune kohtuasja vaibumine jätab juriidilise küsimuse siiski üles, kas ja kuivõrd on valitsustel voli sundida erafirmat ekstra koodi kirjutama, et juurdlusele kaasa aidata, ütles agentuurile Bloomberg USA California osariigi Pepperdine’i ülikooli juuraprofessor Victoria Schwartz. “See teema ei ka kuhugi.“

Samad teemad kerkivad ka Euroopas, kirjutas nädalavahetusel The New York Times.

Pärast terroritegusid Pariisis ning vastseid rünnakuid Brüsseli lennujaamas ja metroos kasvab ka Euroopas valitsuste surve saada vajadusel juurdepääs inimeste isiklikele andmetele. Vastavate seaduste karmistamine (trahvid ja vanglakaristus koostööst keelduva firma juhile) on sel nädalal arutlusel Prantsusmaa parlamendis. Suurema koostöö nõudmise suunas liigub ka Suurbritannia. Vastu on riigid nagu Holland ja Saksamaa.

Värskete terroritegude järel on paljud eurooplased pigem seda meelt, et julgeolek on tähtsam kui isiklike andmete kaitse. Vastased hoiatavad, et Euroopa ei laseks oma andmekaitse standardeid alla, mis väärtustavad privaatsuse kaitset samaväärselt kui sõnavabadust. Tehnoloogiahiiud hoiatavad, et „tagauste“ loomine turvakoodides võib avada juurdepääsu infole ka näiteks vaenulike riikide luureagentuuridele.

Apple teatas USAs kohtuasja lõpetamise peale, et teeb ka edaspidi korrakaitsejõududega koostööd, et neid juurdlustes aidata, kuid jätkab ka oma toodete turvalisuse tugevdamist, kirjutas Financial Times. Firma teatas ka, et on valmis jätkama debatti isiklike vabaduste ning kollektiivse kaitse ja privaatsuse küsimuste üle.

„Apple on sügavalt veendunud, et inimesed USAs ja mujal maailmas väärivad oma andmete, julgeoleku ja privaatsuse kaitset,“ ütles Apple oma avalduses. „Ühe ohverdamine teise eest asetab inimesed ja riigid üksnes suuremasse ohtu.“

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi Andrus Ansipi arvamust selle teema kohta saab lugeda siin.