Aasta mõjukaim finantsjuht Rain Silivask juhtis mullu 150 miljoni euro investeerimist Graanul Investist. Ehkki ta on samal alal töötanud juba pea kümnendi, jätkub põnevust suurfirma kasvukiiruse tõttu veel kauaks.
- Aasta mõjukaim finantsjuht Rain Silivask. Foto: Raul Mee
Kümne aastaga käibe enam kui kümnekordseks kasvatanud ning tänavugi enam kui 20% kasvav pelletitootja kavatseb jätkata laienemist. Uusi projekte Siilivask veel nimetada ei saanud, kuid tunnistas, et firma kasv on alles alguses – nii-öelda kõrghoonest on rajatud alles vundament ja paar esimest korrust.
Küsimustele vastab Rain Silivask.
Jõudsite finaali ka mullu. Kas tunnustus tuli tänavu üllatusena?
Eks seda võis aimata. Meie juhatuse esimees (Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen) pälvis aasta ärimehe tiitli, tegime mitu suurt ja silmapaistvat tehingut.
Kuidas teie töö Graanul Investi ettevõtetes välja paistab?
Paistab kolmes kohas. Kõige enam kulub mu töötunde tulevikku suunatud projektidele, ettevõtte arengule, finantseerimisele ning sellega seonduvale. Näiteks eelmisel aastal investeerisime üle 150 miljoni euro ja need vahendid tuli näiteks laenata. Vähem kulub nii-öelda mineviku- ja olevikuteemade peale.
Olevik puudutab firma rahavoogu ja selle planeerimist. Näiteks eelmisel tööl pangas töötades nägin tihti, kuidas käibevahendite planeerimisel tehtud vead said ettevõtteile saatuslikuks.
Minevik tähendab aruandlust ja siin on meil tugev meeskond pearaamatupidaja ja finantsmeeskonna näol ning lasen neil hea meelega oma tööd teha.
Mis on teile praegu olulisim teema?
Aasta algas veidi eelmise aasta tehingute seedimisega, nüüd tuleb erinevad ettevõtted ühiselt tööle panna. Lisaks juurutame äritarkvara, et tabelarvutusprogrammidest välja astuda.
Samuti on pooleli eelmise aasta üks suurinvesteering, 44 miljoni euro suurune Imavere koostootmisjaama rajamine. See peaks suvel valmima. Uusi investeeringuid vaatame ka, aga sellest on veel vara rääkida.
Milleks teil äritarkvaraga vaja on?
See on samm edasi raamatupidamistarkvarast. Selle abiga automatiseerime mitu tegevust – näiteks praegu sisestavad inimesed mitmel pool andmeid. Tulevikus peaksime hakkama saama reaalajas andmeid näiteks tootmisest.
Lisaks aitab see ka tulevaste investeeringute puhul – saame lahenduse sinna üle kanda ja selle kohe meie firmade süsteemi liita.
Olete oma tööd teinud üheksa aastat. Kas põnevust veel jagub?
Põnevust jagub veel pikaks ajaks. Piltlikult öeldes on meil majast ehitatud vundament ja paar esimest korrust, aga maja saab ikka kõrge olema.
Eelmise aasta suured investeeringud paistsid paremini silma, kuid tegelikult oleme suuri tehinguid teinud juba ka varem. Lisaks on tööd veel mulluste tehingute lõpetamisega. Näiteks Läti tehase ülevõtmine – see oli aastapikkune tehing.
Mis see miski on, mis põnevuse annab?
Kindlasti areng ja võimalus seda suunata, olla otsuste juures ning neid juhtida. Kui firmasse tulin, ulatus selle käive 20 miljoni euroni, eelmisel aastal aga 240 miljonini. Sel aastal jõuame ilmselt 300 miljoni euroni.
Samuti on meil tore meeskond. Meil on palju noori uue energia ning erinevate vaadetega. On julgust ja riskimist palju, kuid samas mõeldakse asjad läbi.
Kui suure meeskonnaga töötate?
Meil on 20 firma peale umbes 25 finantsinimest, neist 5–6 iga päeva. Lisaks on tihedam suhtlus juhatuse ja nõukoguga.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.