Eesti Panga tööturu analüüsi põhjal jäi tööjõukulude kasv möödunud aasta teisel poolel kiireks, kasvades enim avalikus sektoris ja sealhulgas hariduses ja tervishoius. Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam. Kasv oli endiselt kiirem madalamapalgaliste seas ja seda eriti tänu miinimumpalga tõusule.
Soosaar tõi välja, et suurenevad tööjõukulud seavad riski ettevõtetele, kelle kasumlikkus on kesise majanduskasvu ja ekspordi vähenemise tõttu langenud. Seetõttu on kasvanud oht, et tulevikus töökohtade arv kahaneb ja tööpuudus hakkab suurenema. Siiski on võimalik, et välisnõudluse kasvades kasumid taastuvad.
Väiksem varimajandus ja hiline pension
Tööhõive osas on oluline ka see, et pärast 2014. aastal töötajate registri käivitumist on vähenenud mustalt töötamine ja nii on kiiresti kasvanud osaajaga töötajate arv. Samuti läheme me OECD andmete põhjal hiljem pensionile kui minnakse Euroopa Liidus keskmiselt.
2015. aasta teisel poolel registreeriti rohkem inimesi, kelle töösuhe oli lõppenud, kuid samas leidis viimases kvartalis varasemast enam registreeritud töötuid töökoha. Nii kasvas möödunud aastal lühiajaliste töötute arv ja jätkus pikaajaliste töötute arvu vähenemine. Soosaare sõnul on töötuse arv seni kahanenud ka tänavu.
Tööjõu hulk majanduses suurenes peamiselt töötlevas tööstuses, kus mängis samas rolli toodangu langus. Ettevõtted ei jõudnud möödunud aastal sellele veel reageerida ja tööjõukulusid kokku tõmmata. „Võib-olla me näeme seda selle aasta esimeses pooles. Kuigi samas, vaadates ringi, siis Ericsson tundub olevat saanud juurde tellimusi, sest nad otsivad töötajaid,“ ütles Soosaar, et koondamistest tingitud tööpuudus ei pruugi püsima jääda.