Kuidas koduleht firma sündmuse kasuks tööle panna?

Juba üle kümne aasta konverentsi- ja sündmusturunduse lahendusi pakkuva ettevõtte Confent tegevjuhi Endrik Randoja sõnul tekib vajadus sündmuse kodulehe, nutirakenduse järele siis, kui olemasoleva lahenduse funktsionaalsuses või disainis on puudusi, kirjutab Äripäeva Firmapeo erileht (tellijatele alla laetav siit). 

“Paljude ettevõtete kodulehti luues ei mõeldud sellele, et panganduse või telekomiteenuse kõrval peaks see kunagi olema võimeline turundama ka konverentsi,” sõnas Randoja. Osade ettevõtete lehtedel on küll tema sõnul funktsionaalsus olemas, kuid kujunduse osas ei toeta need planeeritavat sündmust, ka sellisel juhul on uue lehe tegemine põhjendatud. Palju korraldatakse ka mitme firma ühisüritusi, mille puhul tasub Randoja hinnangul pikemate arutelude vältimiseks langetada ka valik spetsiaalse uue lehe kasuks.

Nutirakendus peab pakkuma interaktiivsust

Igasuvise suursündmuse – Arvamusfestivali – turundusjuht Anu Melioranski sõnul tasub enne kodulehe/äpi loomist kindlasti läbi mõelda, millised on vajadused ning millised kanalid on otstarbekas nende vajaduste täitmiseks luua. Et Arvamusfestivalil on väga mahukas programm, kahel augustikuu päeval toimub Paides rohkem kui 30 alal üle 220 arutelu, on Melioranski sõnul ürituse kavas orienteerumine paras pähkel ka tugevamatele festivalihuntidele. “Meie vajadus oli seega luua isikliku “Minu kava” koostamise võimalus ja seda nii kodulehel kui mobiilis.”

Melioranski sõnul on erinevaid nutirakendusi juba nii palju, et äppi äpi pärast teha ei ole mõtet. “Arvamusfestivali äpp on osa Telia loodud nutirakendusest, mis koondab erinevaid festivale ja üritusi, nii ei tule kasutajal veel üht äppi alla laadida. Arvame, et oma äpi loomisel oleks sügavam mõte, kui festivalil oleks sündmusi aasta läbi,” selgitas ta. Ka Randoja oli seda meelt, et äpi järele on vajadus siis, kui sellel on mingi täiendav funktsioon. Kaasaegsed kodulehed kohandavad end nutiseadmele, seega lihtsalt info edastamiseks pole äppi vaja.

Konverentsidel võib nutirakendust kasutada aga näiteks interaktiivsuse lisamiseks. “Rakendus, mida ka meie oma konverentsidel kasutame – Worksup – võimaldab lihtsalt läbi viia küsitlusi ja rühmatöid. Sellised äpid rikastavad konverentsikogemust, haaravad osaleja kaasa mõtlema ja panustama,” selgitas Randoja ja täpsustas, et erinevatel sündmustel võivad sellisele rakendusele olla erinevad funktsionaalsed eesmärgid. Mõnikord võib tegemist olla ka pelgalt meelelahutusliku või informatiivse rakendusega. Randoja kogemusel muutuvad aina popimaks aga näiteks võrgustumist toetavad rakendused, mis aitavad suurtel konverentsidel leida ja kokku saada vajalike inimestega.

Disain ja funktsionaalsus – kaks olulist tegurit

Anu Melioranski sõnul on kodulehe loomisel esimene oluline käik anda sellele loogiline ja lihtne domeeninimi. Tema hinnangul eksitakse selle olulise aspekti vastu üllatavalt sageli. “Väga oluline on, et kodulehele jõudes saaks kasutaja kohe aru, kus ta on, mida seal teha saab ja kuidas infot leida. Tähtis on luua selge lehe struktuur. Info edastamise selgusele aitab kaasa lehe disain,” kinnitas ta.

Aastatega on kasvanudki just disaini olulisus. Hariduselt ja kogemuselt graafiline disainer Melioranski tõdes, et on meeldiv näha disaini tähtsuse tõusu, sest lisaks usaldusväärsele kuvandile aitab hea disain edasi anda ürituse olemust, võimaldab leida infot kiiremini ja teeb sõnumi mõistetavaks. “Koduleht või äpp peab andma lahendusi, mitte tekitama kasutajas küsimusi,” lisas ta.

Konverentsi koduleht peab Randoja arvates esmalt andma ülevaate, mis üritusega on tegu ja miks on kasulik seal osaleda – siinkohal tasub kasutada seniste külaliste kogemusi ja esinejate tutvustusi. Lisaks kasutatakse teksti kõrval üha enam videot. Ning mida aeg edasi, seda lühemaks muutuvad tema sõnul ka tekstid, seega tasuks vältida liiga rohkesõnalist kodulehte. 

“Kujundus peab olema heal tasemel sihtrühmast sõltumata, aga turunduse- ja reklaamivaldkonna inimesed pööravad sellele kindlasti rohkem tähelepanu. Samas usun, et arste häirib kehva disainiga koduleht sama palju. Isiklikult usun funktsionaalsesse disaini ja sestap peaks sündmuse koduleht olema eeskätt selge ülesehitusega ja arusaadavalt navigeeritav,” arutles Randoja. Kindlasti tasub mõelda ka sellele, kas loodav koduleht võimaldab mugavalt erinevates meediavormingutes kokkuvõtvaid materjale avaldada ja jagada – failid, videod, fotogaleriid, külastajate tagasiside jne.

Efektiivsust saab ja tasub mõõta

Arvamusfestivali korraldajad peavad efektiivsuse puhul oluliseks, et koduleht oleks otsimootorites hästi leitav ja kasutavad selleks nii Google Analyticsit kui SEOd. “Analüüsime tulemusi ning püstitame vastavalt neile pidevalt uusi eesmärke. Näiteks oleme kõvasti parandanud bounce rate’i – 2014. aastal vs. 2015. aastal lausa 25%. Kolm aastat sama teemaga tegelenuna on mul väga hea võimalus näha tulemusi – et ühel aastal teadmiseks võetud statstika ning järgmiseks aastaks tehtud arendusplaan annavad nii suure arenguhüppe,” arutles Melioranski.

Tasuta kodulehe saab ajakulu arvelt 

Sündmusele kodulehte luues on alati oluliseks küsimuseks raha – võimaluste skaala jääb vabatahtlike spetsialistide kasutamisest kuni tuhandete eurode maksmise vahele.

Ettevõtte Confent tegevjuhi Endrik Randoja sõnul maksavad nende konverentside kodulehed umbes 700 eurot, mis sisaldab kodulehe ülesseseadmist ja täiendamist kogu projekti vältel. Tema hinnangul kulub ühe sündmuse kodulehe loomisele kujundajal, IT-spetsialistil, loovjuhil ja/või copywriter’il igal ühel keskmiselt päev esimese versiooni loomiseks ning teine päev täienduste tegemiseks. Kliendile jääb tema sõnul eeskätt kinnituste andmise ülesanne.

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnutsi on festivali koduleht loodud WordPressi platvormile ning sündinud vabatahtlike tiimi koostöös. Vaatamata mõningatele kitsendustele on koostöö ja tulemus olnud suurepärased. “Meie piiranguteks on olnud nii aeg ehk lehte luuakse vaba aja, pere ja põhitöö kõrvalt kui ka eelarve ning see, millised oskused on tiimiliikmetel. Vähesel määral oleme keerulisemaid teenuseid ka sisse ostnud.”

Melioranski hinnangul on kolme aastaga jõutud nii kaugele, et festivali lehel olev info on hästi leitav ja sisu on lugejale huvitav, mida kinnitab ka tagasiside ja statistika. “Muidugi näeme veel arenguvõimalusi, aga oleme oma unistustes maksimalistid, teostuses realistid,” usutles Melioranski.