Logistikatarkvara annab firmale olulise eelise

Vedude planeerimine, vedude haldus ning arveldus käivad paljudes ettevõtetes üksteisest lahus. Töödest tervikülevaate puudumine kahandab aga kogu ettevõtte efektiivsust, kirjutab 26. aprilli Äripäev logistika rubriigis.

OÜ IITEE tõi turule väikeettevõtetele mõeldud logistikahaldustarkvara Planlog, mille abil saab ettevõttes toimuvast terviklikuma ülevaate. "Paljude tarkvarajuppide nõrgaks kohaks on see, et need on välja töötatud konkreetse probleemi lahendamiseks. Need tuleks ühendada universaalse tarkvaraga, mis looks tööprotsessile laiema kandepinna,” selgitas lahenduse töötamise juures väliskonsultandina tegutsenud OÜ Logiconnect tegevpartner Tõnis Hintsov.

Pikalt logistikavaldkonnas tegutsenud Hintsovi sõnul seati programmi loomisel sihiks koguda kokku erinevad lahendused, mis turul tegutsevale ettevõttele kasulikuks võiksid osutuda. "Lahendus on mõeldud pigem eeldefineeritud transpordimudeli haldamiseks ja võimaldab paljude korraldusprotsesside automatiseerimist," märkis Hintsov.

IITEE juhataja Maido Janke sõnul tahetakse tarkvaraga kaotada hajusalasid. "Tahame uue lahendusega muuta protsessi iga etapi süstematiseerituks ja kaotada hajusalad, et ei tekiks olukorda, kus puudub tegevuste seisust ja tööetappidest ülevaade,” märkis IITEE juhataja Maido Janke.

Planlog annab lisaks paremale ülevaatele tööde seisust selguse ka selles, kes töötajatest millist ülesannet täitis, mis maandab ettevõtte juhi jaoks võimalikke riske. 

Programmi sisestatud andmed on korduvkasutatavad, automaatsüsteem aitab vältida olukordi, kus töötajad unustavad hinnad, eksivad aadressiga või ilmnevad ebakorrapärad paberite täitmisel.

Lahendus hoolitseb ka analüüsi ja tulemuste raporteerimise eest, olles justkui omamoodi tahavaatepeegel, mida enne järgmist manöövrit kasutada.

Töid meeskonnas lihtsam jagada

Janke sõnul korraldatakse enamikus transpordiettevõtetes logistikat nii, et logistik võtab tellimuse vastu ja tegeleb sellega algusest lõpuni ise. "Programmi mõte on töö jagamine lõikudeks ning tellimuse võib vastu võtta kes iganes, kui protsess on paigas,” märkis Janke. 

Lahendus pakub hüvesid ka logistikafirma klientidele - süsteem võimaldab neil veebipõhisesse haldussüsteemi sisse logida, tutvuda hinnakirja ja transporditsoonidega, sisestada tellimusi, näha tellimuste staatust ja täidetud tellimuste ajalugu koos dokumentatsiooniga. 

"Nagu pangaülekandeks ei pea enam pangakontorisse minema, vaid piisab koduarvutist veebipanka sisenemisest, nii saavad ka logistikakliendid esitada tellimuse otse oma arvutist," märkis Janke.

ASis Rain Transport võeti ettevõtte logistikajuhi Mati Kaaveri sõnul Planlog kasutusele mitmes etapis. Esimesena automatiseeriti möödunud aastal veokorraldus, hinnakirjad-arveldused ja aruandlus. Sel ja tuleval aastal muudetakse elektrooniliseks klientide tellimused ja teekonnalehed, samuti saadetise ja veoki tulude-kulude arvestused ning andmed tööjõukulu kohta.

Kaaveri sõnul on lahenduse arendusse suunatud ka ettevõtte enda ressursse ning seda plaanitakse teha ka edaspidi, et saada võimalikult universaalne tööriist. "Arenduskulude jagamisega on asi selge - kui see puudutab ainult meie spetsiifikat, siis jäävad kulud meie kanda. Kui teemad haakuvad laiema kasutajaskonnaga, tegeleb kuludega Planlogi arendaja," märkis Kaaver.  

Investorid aitavad välisturule

Lahenduse väljatöötamine algas kolm-neli aastat tagasi. Aastase töö tulemusena saadi valmis toote prototüüp ja lahendus läks kasutusse. Praegu moodustavad Planlogi klientuuri valitud transpordiettevõtted, kuid huvi lahenduse vastu on Janke sõnul suur.

Samas väga suure entusiasmiga turgu vallutama ei tormata ja esimene ambitsioon on laieneda Eestis. Kui kohalikul turul on küpsus käes, siis ehk siseneda ka välisturgudele. "Me ei soovi laieneda enne investorite kaasamist. Samas, kui huvilisi on ja lahendus vastab vajadustele, siis oleme täna valmis kliendiringi tingimuslikult laiendama," märkis Janke.

Eelduseks on Janke sõnul klientide huvi. "Kellegi usku me täna muutma ei torma. Kui huvi on, tuleks alustada kohtumisest, et vajadused välja selgitada ja näha, kas klient saab meie tarkvara kasutamisest ka reaalset kasu,” rääkis Janke.

Uusi ideid pärsib muutuste hirm

Ükski ettevõte ei saa innovatsioonita hakkama, märkis Columbuse Balti regiooni juht Ivo Suursoo. “Kui ei taheta kaotada turueelist, vajab mis tahes ettevõte oma toote või teenuse innoveerimist. See on kogu aeg nii olnud ja nii ka jääb," märkis Suursoo, tuues sisse uue mõiste: digitaalne innovatsioon.

Kõige innovaatilisemad ja tuntumad näited on Suursoo sõnul Uber ja Airbnb. "Just digitaalsus ongi seal innovatsioon,” märkis Suursoo. Ta lisas, et näiteid digi-innovatsioonist on väga palju ning raske on vastu vaielda sellele, et IT-st ja digitaliseerumisest on saanud innovatsiooni tegur ja vedur. 

Suursoo sõnul on nad jõudnud i-ettevõtte terminini. "Oleme veendunud, et innovatsioonijuhtimine on konkurentsieelise üks kindlamaid võimalusi ning selle iseloomustamiseks sobib hästi uus mõiste, milleks on i-ettevõtlus. Selliste firmade jaoks on just digitaalsus innovatsiooni vedaja, millega ettevõtet muutma hakatakse.” 

Innovatsioon saab Suursoo sõnul toimuda siis, kui otsitakse uut vaatenurka ja lähenemist oma tootele-teenusele. “Sageli me ise ei suuda astuda välja harjumuste rajast, sel juhul on hea kaasata neid, kes oskavad valdkonnale läheneda värskelt, uue vaatenurga ja mõttega,” märkis Suursoo.

Mõnigi kord nõuab uuenduslik idee muutusi, ümberkorraldusi ja riskimist, nii et sellele pannakse juba eos pidur peale. Hirm aga ei vii innovatsioonini. 

Suursoo tõi võrdluseks Gaussi normaaljaotuse hajuvuse kolme sigma reegli, mis innovatsiooni mõistes tähendab, et uuendustele kõige altimad on 2% inimestest, järgmised 15% on sellised, kes järgivad eeskujusid ehk seda kaht protsenti kõige aktiivsemaid, ning alles seejärel läheb innovatsioon massidesse.

“Ehk teisisõnu, ka ettevõtte sees on meil innovatsiooni üldiseks aktsepteerimiseks vaja, et 2% aktiviste ja 15% liidreid need vastu võtaksid,” märkis Suursoo. Kui nende toetus on olemas, siis võtab kogu organisatsioon muudatused oluliselt kergemini omaks.

Innovatsiooni juures on olulisteks komponentideks ka kulud ja tulud. Suursoo sõnul võib innovatsioon olla kulukas, aga ei pea olema. “Sageli sõltub innovatsioon väga väikestest asjadest. Kuigi uute ideede ellurakendamise kulud võivad olla suured, tasub keskenduda siiski tuludele, mida see kaasa toob,” nentis ta.