Euroopa Komisjon kärpis kasvuootusi

Peamine kasvu mootor on sisetarbimine. Mitme ELi kaubanduspartneri majanduse olukord on nõrgenenud ja väheneb seni majanduskasvu toetanud välistegurite mõju. Nafta hind hakkab taas tõusma ja euro vahetuskurss on tugevnenud.

„Euroopa majanduse elavnemine jätkub, kuid üleilmne keskkond soodustab seda vähem kui varem,“ ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis. „Tulevane majanduskasv sõltub üha rohkem meie endi loodud võimalustest.“

Töötus Euroopas püsib kõrge, alanedes euroalal 2016. aastal eeldatavalt 10,3%-le ja 2017. aastal 9,9%-le. Ootuste kohaselt langeb töötuse määr ELis tervikuna 2016. aastal 8,9%-le ja 2017. aastal 8,5%-le.

Valitsemissektori eelarvepuudujääk nii euroalal kui ka ELis peaks sel ja järgmisel aastal endiselt vähenema tänu majanduskasvule ja madalatele intressimääradele. Euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks vähenema 2016. aastal 1,9%ni SKPst (ELis 2,1%) ja 2017. aastal 1,6%ni SKPst (ELis 1,8). Valitsemissektori võla suhe SKPsse jätkab euroalal prognoosi kohaselt järk-järgult vähenemist, langedes 2014. aasta 94,4%-lt 2017. aastaks 91,1%-le (ELis 85,5%).

Tarbijahinnainflatsiooniks euroalal prognoositakse sel aastal 0,2% (ELis 0,3%) ja 2017. aastal 1,4% (ELis 1,5%). Veel veebruaris prognoosis komisjon euroalal tänavu inflatsioonitasemeks 0,5% ning mullu novembris 1%. Prognoosi on kärbitud hoolimata Euroopa Keskpanga uutest erakorralistest meetmetest inflatsiooni elavdamiseks. 

Värsket prognoosi ümbritseb tuntav ebakindlus. Välisriskide hulgas on võimalus, et tärkava turumajandusega riikide, eriti Hiina aeglasemal majanduskasvul on oodatust tugevam ülekanduv mõju või et nende riikide majanduskasv osutub oodatust kehvemaks. Ikka veel on suur geopoliitiliste pingetega seonduv ebakindlus. Euroopa majanduskasvu võivad pidurdada ka järsud naftahindade muutused või finantsturu ebastabiilsus. Peale selle on endiselt märkimisväärsed ELi-sisese arenguga seonduvad riskid, näiteks riskid, mis on seotud struktuurireformide rakendamise tempoga või ebakindlusega ELi puudutava referendumi eel Ühendkuningriigis. Struktuurireformide positiivne mõju võib seevastu olla suurem, kui arvatakse, ja väga toetava rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse arvatust tugevam.

Seda majandusprognoosi võetakse arvesse Euroopa majanduspoliitika koordineerimisel nn Euroopa poolaasta raames.